Vadja ja isuri rahvalaulud

Kiigele tulevad neiud küsivad, kas kiik on oma venna või hoopis mõne pahatahtliku võõra tehtud. Omad saavad mune ja pannkooke, aga võõrastele on tasuks keedetud maod.

Ingerimaa kiikumistavadest on juttu vadja kiigelaulude juures. Siinne Soikola isuritelt salvestatud viis on tüüpiline kiigeviis, aga seda kasutatakse näiteks ka vastlalauludes. Erinevalt siinsetest vadja kiigeviisidest pole sellele Eestis paralleele. Eesti kiigelaule meenutavad siiski meloodia rikkalikud kaunistused. Soome keele- ja rahvaluuleuurija Vihtori Alava on välitöövaatluste põhjal jaganud viisirea neljaks võrdseks osaks ja kirjutanud “takt kiige järgi”, mida võib tõlgendada nii, et ühe värsi laulmise ajal jõuab kiik kaks korda edasi-tagasi käia – iga värsiveerand tähistab ühes või teises suunas liikumist.