(peiupoolsete saabumine)
Avatkaa Viron veräjed,
Virone veerahat tullood,
tulloo va loojo joukkunee,
jumala perehenee.
Kaartiska kahõlla poolõlla,
laska vaa tuppa meijän väkkeä,
väsünüttä, vaivunutta.
Saati lupa tulla rihhee, siiz laulotti:
Terve tultuhe tuppaa,
kolmi (va) kolkkaa, neleje nurkkaa,
kiukaa on meroin kivestä,
arinõ animunista,
laki va lainen soomuksista.
Laako va katson langon siltoi:
kaik one voolillõ voolittu,
kaik one strugalla strugattu.
Avage Viru väravad,
Viru võõrad tulevad,
tuleb (vaid) looja oma hulgaga,
jumal oma perega.
Kalduge kahele poole,
laske (vaid) tuppa meie rahvast,
väsinut, vaevunut.
Saadi luba tuppa tulla, siis lauldi:
Tere tuppa tulles –
kolm kolgast, neli nurka,
ahi on merekivist,
ahjuesine hanemunadest,
lagi lainesoomustest.
Las ma vaatan langu põrandaid:
kõik on voolmega voolitud,
kõik on höövliga hööveldatud.
Avatka Viro veräjäd,
Viro võõrahad tulõvad,
tuõbõ loojõ joukkuna,
jumala perehenä.
Kaartiska kahõllõ poolõllõ,
laska vaa tuppa meije vättšeä,
väzünüttä, vaivunutta.
Saati lupa tulla rihhe, siiz laulotti:
Terve tultuhe tuppa
enne nähtüä vättšiä,
risitettüä rahvahassa!
Kõlmõd va kolkka, nelĺe nurkka,
kiukkõ on mere tšivessä,
arinõ anõ munissõ,
laki lahna soomussissõ.
Laako va katson lango siltoi:
kõik one voolillõ voolittu,
kõik one strugallõ strugattu.
Kui on lakkiad lango sillõd,
kui on lakkiad, nii on tšäppiäd.
Kui peigmehepoolsed pulmalised tulevad pidulikult mõrsjakoju mõrsjale järele, laulavad nad värava taga: “Avage Viru väravad!”. Võõrad seostuvad teispoolsega – laulus öeldakse, et jumal tuleb oma pikast teest vaevatud rahvaga.
Mõrsja sugulased on toas ja ei lase peiuväge kohe sisse. Et väravast sisse saada, peab neile raha andma. Siis avatakse väravad. Hobused aetakse siseõue ja neile pannakse heinu ette. Kõik langud tulevad tuppa, ristiisa teeb uksele piitsaga risti. Kaasitajad hakkavad laulma: “Tere tuppa tulles”. Nüüd kiidetakse ilusat, pulmadeks kaunistatud mõrsjakodu.
Paul Ariste kommentaaride järgi oli Duńa Trofimova lauldud tekst (siinne algversioon) isurikeelne, mõnede vadja joontega. Vadjakeelsemat varianti, mida siin on redigeeritud vadja kirjakeele eeskujul, on Duńa dikteerinud – ta lauliski rohkem isuri keeles ja rääkis vadja keeles.
T M Duńa (Jevdokia) Trofimova, Luuditsa (Ariste 1986: 7–9; Ingrid Rüütel, Ottilie Kõiva, Mart Jallai 1976, RKM, Mgn II 2847 i, f).
A Duńa Trofimova (Ingrid Rüütel, Ottilie Kõiva, Mart Jallai 1976, RKM, Mgn II 2847 f, i).