Vadja ja isuri rahvalaulud

Naťu Lukina (1898–1977) sündis Luuditsa külas. Tema isa oli vadjalane ja ema isur. Peres kõneldi vadja keelt. Naťu viidi Jõgõperä külla mehele, kuid mees suri varsti ning Naťu jäi tütrega üksi. Ta elas suurema osa oma elust Jõgõperä külas, vaid sõjaajal oli mõnda aega Venemaal. Naťu kõneles tavaliselt vadja-isuri-vene segakeelt, kuid vahetevahel ka päris puhast vadja keelt.

Naťu oli hea jutustaja ja suur laulik. Ta rääkis kiiresti ega tahtnud midagi korrata. Temalt on talletatud uskumusi ja kombestikku, pärimuslikku ajalugu ja laule. Naťu teadis rikkalikult isuri laule ja pulmakombestikku ning käis kõrge eani vanade kommete kohaselt peetud pulmades laulmas. Isurikeelseid laule teadis ta tunduvalt enam kui vadjakeelseid. Vähesed vadja laulud oli ta õppinud peamiselt oma kodukülas Luuditsas. Naťu vadja lauludes on rohkesti isuripärasusi nagu Duńa Trofimova ja Oudekki Figurova lauludeski (kõige enam ongi isuri jooni nende laulikute lauludes, kes on esinenud nii vadja kui ka isuri keskkonnas). Naťu oskas ka lorilaule, kuid ei tahtnud neid kogujatele laulda, kuna need laulud polevat sündsad. Kõige rohkem teadis ta pikki vene rahvalaule. Paul Ariste sõnul pakkus Naťule naudingut oma raskest elust rääkimine ja nutmine.

Laulud:

• Mikkeĺ-Kikkeĺ konnapoika
• Tšako kukku, maa kumizi
• Lennä, lennä, leppälintu