Vadja ja isuri rahvalaulud

Laulud

Päivöin poiga valgiaine

(Kosimine)

Mari Sarv ja koor

Lae alla .mp3 fail

Isuri keeles

Päivöin poiga valgiaine,
Mannun poiga, mies mattaal(a)

saduloi sada hevoista,
sada ratsutta ragenz(i)

sattoihe sattulavöihe,
tuhattihe valjahiss(e),

valjahat vaselle paistoid,
suitset kullin kuumoittiid.

Mäni Tuonelda tüärdä,
Manalalda morziand(a).

Tuoni istui tien selällä,
Maan-allain maan rajall(a).

Küzüi Tuonelda tüärdä,
Manalalda morziand(a):

“Anna, Tuoni, tüttöjäzi,
Maan-allain marjojaaz(i)!”

Tuoni vaide vastaeli:
“Ku siä tehned miun tekkoon,

ku siä käüned miun kässüün,
assud jalkoi askeloond:

ku juoksed verriizen verssan
niegloin nenniiä müöd(e),

niegloin nenniiä müöde,
kervehen terriiä müöd(e),

kassurin kassooja müöde,
naskalin nassooja müöd(e).”

Päivöin poiga valgiaine
otti tuonkin tehhäksee(he) –

kuite ilma ollakseehe,
naizeda elelläksee(he)?

Paha on naizeda elellä,
paha paijan sotkiad(a),

kurja naizeda elellää,
kurja ilma kumppalid(a).

Päivöin poiga valgiaine,
Mannun poiga, mies mattaal(a)

saduloi sada hevoista,
sada ratsutta ragenz(i)

sattoihe sattulavöihe,
tuhattihe valjahiss(e),

valjahat vaselle paistoid,
suitset kullin kuumoittiid.

Mäni Tuonelda tüärdä,
Manalalda morziand(a).

Tuoni istui tien selällä,
Maan-allain maan rajall(a).

Küzüi Tuonelda tüärdä,
Manalalda morziand(a):

“Anna, Tuoni, tüttöjäzi,
Maan-allain marjojaaz(i)!”

Tuoni vaide vastaeli:
“Ku siä tehned miun tekkoon,

ku siä käüned miun kässüün,
assud jalkoi askeloond:

ku toi ujud uhluizessa,
läbi pangan paineleed,

ku külvet tulliizen saunan,
tuli tuiskaa ikkunast(a),

lemmen löühähti ovesta.
Siiz miä annan ainueen(i).”

Päivöin poiga valgiaine
otti tuonkin tehhäksee(he) –

kuite ilma ollakseehe,
naizeda elelläksee(he)?

Paha on naizeda elellä,
paha paijan sotkiad(a),

kurja naizeda elellää,
kurja ilma kumppalid(a).

Päivöin poiga valgiaine,
Mannun poiga, mies mattaal(a)

saduloi sada hevoista,
sada ratsutta ragenz(i)

sattoihe sattulavöihe,
tuhattihe valjahiss(e),

valjahat vaselle paistoid,
suitset kullin kuumoittiid.

Mäni Tuonelda tüärdä,
Manalalda morziand(a).

Tuoni istui tien selällä,
Maan-allain maan rajall(a).

Küzüi Tuonelda tüärdä,
Manalalda morziand(a):

“Anna, Tuoni, tüttöjäzi,
Maan-allain marjojaaz(i)!”

Tuoni vaide vastaeli:
“Ku siä tehned miun tekkoon,

ku siä käüned miun kässüün,
assud jalkoi askeloond:

ku siä teed munnaaha solmen,
solmen tundumattomaks(i),

jott’ei päivöi pääsekkähä,
kuu jumala alendelekaa;

punod nuoran rummenista,
aganoista sään azed(ad);

kuin vaa teed meroihe sillan,
laaid sillan Laugahass(e)

üksin öizistä vezoista,
kahen vuoen kandoloist(a);

ku taot tammen tanvahasse,
tamme’e tassaized oks(ad),

igä oksalle ommenan,
igä puuhu päähkenäiz(en),

laaid linnud laulamaha,
käet kullin kukkuma(ha).”

Päivöin poiga valgiaine
otti tuonkin tehhäksee(he) –

kuite ilma ollakseehe,
naizeda elelläksee(he)?

Paha on naizeda elellä,
paha paijan sotkiad(a),

kurja naizeda elellää,
kurja ilma kumppalid(a).

Päivöin poiga valgiaine,
Mannun poiga, mies mattaal(a)

saduloi sada hevoista,
sada ratsutta ragenz(i)

sattoihe sattulavöihe,
tuhattihe valjahiss(e),

valjahat vaselle paistoid,
suitset kullin kuumoittiid.

Mäni Tuonelda tüärdä,
Manalalda morziand(a).

Tuoni istui tien selällä,
Maan-allain maan rajall(a).

Küzüi Tuonelda tüärdä,
Manalalda morziand(a):

“Anna, Tuoni, tüttöjäzi,
Maan-allain marjojaaz(i)!”

Tuoni vaide vastaeli:
“Ai miä polloine poig(a),

ai miä polloine poiga,
polloin poiga pikkarain(e),

tein senen, midä ei pittänt:
annoin aino tüttäreen(i),

idedin ementüeeni,
vedüdin pozet verrööv(äd).

Ei oiz Aino annettava,
helle tüttö ei heidettäv(ä),

helle tüttö ei heidettävä,
pää kassoi ei kaodettav(a).”

Eesti keeles

Päeva poeg valge,
Mannu poeg, mees madal

saduldas sada hobust,
sada ratsut rakendas

sadadesse sadulavöödesse,
tuhandetesse valjastesse,

valjad vasele läikisid,
suitsed kumasid kullana.

Läks Toonilt tütart (kosima),
Manalaselt mõrsjat.

Tooni istus tee peal,
Manalane* maa piiril.

(Päeva poeg) küsis Toonilt tütart,
Manalaselt mõrsjat:

“Anna, Tooni, oma tütar,
Manalane, oma marjake!”

Tooni aga vastas:
“Ku sa teed minu tegude järgi,

kui sa käid minu käskude järgi,
astud jalasammudes:

kui jooksed verise versta
nõelte ninu mööda,

nõelte ninu mööda,
kirveteri mööda,

kiiniteri mööda,
naaskli ogasid mööda.”

Päeva poeg valge
võttis sedagi teha –

kuidas peaks ilma olema,
ilma naiseta elama?

Paha on naiseta elada,
paha ilma särgi pesijata (kurikaga tagujata),

halb on naiseta elada,
halb on ilma kaaslaseta.

Päeva poeg valge,
Mannu poeg, mees madal

saduldas sada hobust,
sada ratsut rakendas

sadadesse sadulavöödesse,
tuhandetesse valjastesse,

valjad vasele läikisid,
suitsed kumasid kullana.

Läks Toonilt tütart (kosima),
Manalaselt mõrsjat.

Tooni istus tee peal,
Manalane maa piiril.

(Päeva poeg) küsis Toonilt tütart,
Manalaselt mõrsjat:

“Anna, Tooni, oma tütar,
Manalane, oma marjake!”

Tooni aga vastas:
“Ku sa teed minu tegude järgi,

kui sa käid minu käskude järgi,
astud jalasammudes:

kui siis ujud ämbrikeses,
painutad enda läbi sanga,

kui vihtled tulises saunas,
tuli tuiskab aknast,

leek lehvib uksest.
Siis ma annan oma ainsa (tütre).”

Päeva poeg valge
võttis sedagi teha –

kuidas peaks ilma olema,
ilma naiseta elama?

Paha on naiseta elada,
paha ilma särgi pesijata,

halb on naiseta elada,
halb on ilma kaaslaseta.

Päeva poeg valge,
Mannu poeg, mees madal

saduldas sada hobust,
sada ratsut rakendas

sadadesse sadulavöödesse,
tuhandetesse valjastesse,

valjad vasele läikisid,
suitsed kumasid kullana.

Läks Toonilt tütart (kosima),
Manalaselt mõrsjat.

Tooni istus tee peal,
Manalane maa piiril.

(Päeva poeg) küsis Toonilt tütart,
Manalaselt mõrsjat:

“Anna, Tooni, oma tütar,
Manalane, oma marjake!”

Tooni aga vastas:
“Ku sa teed minu tegude järgi,

kui sa käid minu käskude järgi,
astud jalasammudes:

kui sa teed munasse sõlme,
sõlme teed lahtiharutamatuks,

nii et päike ei pääseks läbi,
kuu jumal ei mahuks alt minema;

punud nööri aganatest,
aganatest teed lõime;

kui vaid teed merre silla,
paned silla Lauga jõele

ühe öö (vanustest) võsudest,
kahe aasta kändudest;

kui taod tamme tanumale,
tammele tasased oksad,

igale oksale õuna,
igale puule pähkli,

paned linnud laulma,
käod kulda kukkuma.”

Päeva poeg valge
võttis sedagi teha –

kuidas peaks ilma olema,
ilma naiseta elama?

Paha on naiseta elada,
paha ilma särgi pesijata,

halb on naiseta elada,
halb on ilma kaaslaseta.

Päeva poeg valge,
Mannu poeg, mees madal

saduldas sada hobust,
sada ratsut rakendas

sadadesse sadulavöödesse,
tuhandetesse valjastesse,

valjad vasele läikisid,
suitsed kumasid kullana.

Läks Toonilt tütart (kosima),
Manalaselt mõrsjat.

Tooni istus tee peal,
Manalane maa piiril.

(Päeva poeg) küsis Toonilt tütart,
Manalaselt mõrsjat:

“Anna, Tooni, oma tütar,
Manalane, oma marjake!”

Tooni aga vastas:
“Ai ma vaene poiss,

ai ma vaene poiss,
vaene poiss pisikene,

tegin seda, mida ei tohtinud:
andsin ainsa tütre,

itketasin (panin nutma) oma emanda,
vetitasin verevad põsed.

Ei oleks Ainot tohtinud anda,
hella tüdrukut heita,

hella tüdrukut heita,
patsipead kaotada.”

* Maanallain oleks otsetõlkes ‘maa-alune’.

Päeva poeg läheb surnutevalla valitseja Tooni tütart kosima. Tooni annab talle kolmel korral võimatuid ülesandeid ja lõpuks, kui päeva poeg need vastu ootusi siiski täidab, on sunnitud andma oma tütre talle naiseks. Samas kahetseb Tooni kibedalt oma järeleandmist.

Soome regilaulu-uurija Matti Kuusi on pidanud muinasjutulaadset laulu, mis jutustab teispoolsusse suunduvast kosjaretkest ja naise väljateenimisest, üheks vanemaks ja armastatumaks soome-karjala-Ingerimaa laulutraditsioonis. Karjala laulus on Toone tütart võidu kosimas jumal Väinämöinen ja müütiline sepp Ilmarinen. Paljud ülesanded, mis kosilasel tuleb täita, on tuntud ka rahvusvahelises muinasjutupärimuses (Kuusi 1963: 150–153, 164–165; 1980: 223–224).

Laulu siinse esituse eeskujuks on Soikola noorte naiste omapärane intensiivne laulmisstiil 1906. a salvestuselt.

T M Anna Mitri tütar Frolga naine, 23 a, Mäkkülä (Armas Launis 1906, SKSÄ A 300/30a, ph 23a).

T Natelia Otsuest, Mäkkülä, õpitud Ühimäe kandist (Volmari Porkka 1881–1883, SKVR III1 1215).

Toetajad

Haridus- ja Teadusministeerium

Hõimurahvaste programm IV; IUT 22-4

Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts

Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus

Väljaandjad

MTÜ Rahvalauluselts Hellero, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, 2015

ISBN 978-9949-544-56-1 (html)

Veebilahendus Lorem Ipsum