Lennä, lennä, leppälintu,
oomen tuõb sõta,
ai-voi-voi-voi, voi-voi-voi-voi,
oomen tuõb sõta.
Sinuu pää va leikataa,
minuu pää va odd´õtaa,
sinu pää va leikataa,
peenträ välli peitetää,
alõtsõlla katõtaa
ja liivaa päällee mätetää.
Taitaa, taitaa talvi tulõb,
jarvõõ rannad jääzä,
minuu kalliz isub rihenneez,
karvahattu pääzä.
Karalina tšihutti kofia,
kuttsõ minnua joomaa.
Samavara tšihub,
kultõzõd tšažgad lavvall.
Lenda, lenda, lepatriinu,
homme tuleb sõda.
Sinu pea aga lõigatakse,
minu pea aga hoitakse,
sinu pea aga lõigatakse,
peenra vahele peidetakse,
kindaga kaetakse
ja liiva peale kuhjatakse.
Vist küll, vist küll talv tuleb,
järve kaldad jääs,
minu kallis istub esikus,
karusnahkne müts peas.
Karoliina keetis kohvi,
kutsus mind jooma.
Samovar keeb,
kuldsed tassid laual.
Tantsulaulu esimeseks osaks on tantsuviisil lauldud lepatriinusõnad. Tavaliselt neid sõnu loeti, hoides lepatriinut käe peal. Kui lepatriinu lendu tõusis, ennustati tema lennusuuna järgi, kustpoolt tuleb sõda. Siin laulus on lepatriinusõnadele liidetud tšastuškad külmetavast kallimast ja kohvi keetvast sõbrannast. Sama viisiga on Naťu Lukina laulnud ka naljalaulu Mikkeĺ-Kikkeĺ.
T M Naťu (Natalia) Lukina, Jõgõperä (Ariste 1986: 24, Paul Ariste, Igor Tõnurist 1971, RKM, Mgn II 2330 b).
T Olga Ivanova, Mati (Ariste 1960: 24–25).
A Naťu Lukina (Paul Ariste, Igor Tõnurist 1971, RKM, Mgn II 2330 b).