Vadja ja isuri rahvalaulud

Maťo (Matrjona) Gerassimova (snd 1883) oli põline Jõgõperä elanik. Ta oli Darja Lehti lelletütar ning vadja keeleuurija Dmitri Tsvetkovi õde. Paul Ariste kohtas Maťot 1947. a suvel Kukkusi külas, kuhu naine oli Jõgõperält ümber asunud. Maťo kõneles hästi vadja keelt, mäletas laule ja retsiteeris neid meelsasti. Osa Maťo laule oli heas vadja keeles, osades lauludes oli palju isuripärasusi või olid need vadja-isuri segakeeles. Ariste pani temalt mõne päeva jooksul kirja üle tuhande värsi vadja rahvalaule. Kümme aastat hiljem meenusid Maťole vaid mõned üksikud värsid. Ariste on kahetsenud, et ta ei osanud viise kirja panna – seetõttu on Maťo laulude viisid kaotsi läinud.

Maťo Gerassimova oli tuntud laulik ja kaasitaja. Laulud oli ta õppinud oma jõgõperälasest emalt. Jõgõperä oli kakskeelne vadja-isuri suurküla, kus õpiti üksteiselt vastastikku laule. Neid peeti ühisteks vadja-isuri lauludeks, mida lihtsalt esitati eri murdeis. Pulmades laulis iga kaasitaja oma emakeeles. Mõnikord laulis osa kaasitajaid vadja ja osa isuri keeles. Lauldi ka pühapäeviti ja pühade ajal. Kui Maťo oli noor, polnud häbi laulda vadja keeles, hiljem lauldi üksnes vene laule. Vadja ja isuri laule nimetas Maťo soome lauludeks – soomõõ virred, neile vastandiks olid venäi virred. Vadjalastel olid ka lobalaulud ehk lopizõmizõ virred, mida korralikud inimesed polevat laulnud – neid väitis Maťo end mitte oskavat. Itkusid ei tahtnud ta öelda, sest vanainimese elu olevat kurb ja itkud ajavat nutma. Viiside kohta ütles Maťo, et virred õlivad enäpii ühtä noottia (‘laulud olid enamasti ühel viisil’).

Maťo oli elava iseloomuga ja kiiretaibuline. Kui ta kõneles vadjalaste pulmadest ja pidudest, sädelenud ta silmad ning ta muutunud nooruslikult kelmikaks. Rahvalaulud polnud Maťole mingiks ununenud endiseks maailmaks, vaid elavaks olevikuks. Maťo Gerassimova oli Anna Ivanovna kõrval suurimaid vadja laulikuid, kellelt on talletatud mitmekülgset repertuaari. Ta oli viimane tõeline vadja laulik.

Laulud:

• Katti aijall issu vaa
• Pääskolintu, päivälintu
• Tšako kukku, maa kumizi
• Tulka kokkia kiittõlõmma
• Velloini venoizõ seppä