Katti aijall issu vaa,
katti aijalta tšüzübä:
“Kuhõ meedä, iiri raukka,
peeni kelkkanõ peräzä?”
“Menen puita raijuma.”
“No ko puu puutuubõ pääle?”
“Pisähtää miä juurõnala.”
“No ko nältšä näppäp sinnua?”
“Haukkan miä vaa haava koorta,
kozuttõlõn koivu koorta,
peenijät petäjä koorta.”
“No ko vattsa paizõtub?”
“Võijõn miä vaa võitõzõlla.”
“Kuss siä saada võitussa?”
“Vana ämmä vakkazõssa.”
“A kuss se vana ämmä saab?”
“Noorõ lehmä kukkarõssa.”
“A kuss se noori lehmä saab?”
“Sookukass i maakukass.”
Kass aial istus,
kass aialt küsib:
“Kuhu lähed, hiir vaeseke,
väike kelguke järel?”
“Lähen puid raiuma.”
“Aga kui puu satub peale?”
“Poen ruttu ma juure alla.”
“Aga kui nälg näpistab sind?”
“Haukan ma haavakoort,
näpsan kõivukoort,
peenikest männikoort.”
“Aga kui vats paistetab?”
“Võian ma aga võidega.”
“Kust sa saad võiet?”
“Vana eide vakakesest.”
“Aga kust see vana eit saab?”
“Noore lehma kukrust.”
“Aga kust see noor lehm saab?”
“Soolillest ja maalillest.”
Katti aijall issu vaa,
katti aijaltõ tšüzübä:
“Kuhõ meedä, iiri raukkõ,
peeni kelkkanõ peräzä?”
“Me’en puitõ raijuma.”
“No ko puu puutubõ pääle?”
“Pisähtän miä juurõnala.”
“No ko nältše näppäb sinnua?”
“Haukkan miä vaa haava koortõ,
kozuttõlõn koivu koortõ,
peeniäd petäjä koortõ.”
“No ko vattsa paizõtub?”
“Võijõn miä vaa võitõzõllõ.”
“Kuss siä saada võitussa?”
“Vana ämmä vakkazõssõ.”
“A kuss se vana ämme saab?”
“Noorõ lehmä kukkarõssõ.”
“A kuss se noori lehme saab?”
“Sookukass i maakukass.”
Ahellaul jutustab hiirekesest, kes läheb metsa puid tegema ja lõpuks ravib oma haiget kõhtu vanaeidelt saadud võidega. Ahellaule vahel ka loeti ja kui laps oskas vastata, siis võidi lugeda dialoogina. Laul on tuntud nii Soomes ja Lääne-Ingeris kui ka Eestis.
T Oudekki Figurova, Rajo, ja Maťo (Matrjona) Gerassimova, Jõgõperä (Ariste 1986: 38–39; 1960: 50–51).
M Oudekki Figurova (Paul Ariste, Aino Valmet, Ingrid Rüütel 1966, RKM, Mgn II 1235 c).