Vadja-isuri rahvalaulud

Oi, Mari, sizaruveni

(laul mõrsjale)

Janika Oras ja koor

Meedia mängimiseks pead oma veebilehitsejat värskendama.

Isuri keeles

Oi, Mari, sizaruveni,
kui sinnuu maama maalla toi,
puri vaa puuda, söi kivveehe,
näri saunan salvemija.
Siun vaa izmora izozi
küssüü vaa üli künnükseni:
“Minen meille luoja loi,
minen andoi armolline?“
“Luoja loi luzikoim pezijän.“
Izüt suuttuu ja vihastuu,
andoi suulla tiedääkseni.^*
Sugu käski suoho viijä,
vellod^o virdaha vizada,
sizod^o lasta lainehessa.
Ei sinnuu emüd^ö raatsinutkaa,
laati hullun hunduloissa,
vagahaizen vaibaa sissee.
Muu pere noisood murginalla,
maamaz on käzi kätküivessä,
viizi sormee ov vivussa.

Eesti keeles

Oi, Mari, õeke,
kui ema sinu maale tõi,
ta pures puud, sõi kive,
näris sauna nurgapalke.
Sinu hell isa
küsib üle künnise:
“Kelle meile looja lõi,
kelle andis armuline?”
“Looja lõi lusikate pesija.”
Isa saab kurjaks ja vihastab,
andis [sellest] suuga teada.
Pere käskis [sind] sohu viia,
vennad veevoolu visata,
õed lasta lainesse.
Ei sind emake raatsinud,
pani hullu mähkmetesse,
vastsündinu vaiba sisse.
Muu pere tõuseb hommikusöögile,
su emal on käsi kätkikese küljes,
viis sõrme on vibu küljes.

^* Võiks olla ka: antoi suvulla tietä... ‘andis perele teada’.

Mari-nimelisele neiule jutustatakse tema sünnilugu. Ema sünnitas saunas ja tal polnud kerge. Kui isa ja pere kuulsid, et sündis tüdruk, kästi ta hukata. Ema ei raatsinud seda teha ja hoolitses õrnalt oma tite eest.

Seda Lääne-Ingeris üldtuntud laulu, mille eesti paralleeliks on “Tütar vette”, on lauldud vabades olukordades, aga ka pulmalauluna. Laulu taustaks on oletatud kunagist tava: tüdruklapse sündides otsustas perekond, kas vastsündinu jäetakse ellu või mitte.

T M Anna Kivisoo, Ropsu, ja koor (Lauri ja Aili Laiho-Simonsuuri 1937, ERA, Pl 129 A1).

Lapsed Mati külas Pjotra Boranovi maja ees. Foto: I. Talve, 1942 (ERM Fk 1004:59).

Vadja ja isuri rahvalaulud

Oi, Mari, sizaruveni

Janika Oras ja koor

Isuri keeles

Eesti keeles