Vadja ja isuri rahvalaulud

Laulud

Keitän õzrassa olutta

(Kukk kutsumata)

Väike Hellero

Lae alla .mp3 fail

Vadja keeles

Keitän õzrassa olutta, olutta,
makuvettä malta’assa.
Kutsun kurõd, kutsun käred,
kutsun kuuzõssa jumalad,
petäjisä peene herra.
Jäi se kukko kuttsumatta,
esivalta vaatimatta.
Kukko suuttu ja vihassu,
nõssi sõa sõrmissa
i kanzaa kantasoonissa,
da väe varpahazissani.
Elä suutu, kukko parka,
Õrrõll onõ sinu õsa,
parrõll onõ sinu pala:
sata sirka sääriluita,
kõlmõt konna tšültšiluita,
tšärpäize peräpakarad.

Eesti keeles

Keedan odrast õlut,
linnasvett linnasest.
Kutsun kured, kutsun rähnid,
kutsun kuusest jumalad,
mändidest väikse härra.
Jäi see kukk kutsumata,
võimumees (kohale) nõudmata.
Kukk sai vihaseks ja vihastas,
tõstis sõja sõrmedest
ja rahva kannasoontest
ja väe oma varbakestest.
Ära vihastu, vaene kukk,
õrrel on sinu osa,
parrel on sinu pala:
sada rohutirtsu sääreluid,
kolm konna küljeluid,
kärbse tagakannikad.

Vadja kirjakeeles

Keitän õzrassõ õluttõ, õluttõ,
makuvette malta’assa.
Kutsun kurõd, kutsun käred,
kutsun kuuzõssõ jumalad,
petäjisse peene herra.
Jäi se kukko kuttsumattõ,
esivaltõ vaatimattõ.
Kukko suuttu ja vihassu,
nõssi sõa sõrmissõ
i kanza kantasoonissõ,
da väe varpahazissani.
Elä suutu, kukko parkõ,
Õrrõll onõ sinu õsa,
parrõll onõ sinu pala:
sata sirka sääriluita,
kõlmõd konna tšültšiluita,
tšärpäize peräpakarad.

Laulus pilgatakse kukke, keda lindude pulma ei kutsutud. Kukk vihastab selle peale ja näitab oma võimu, aga teda pilgatakse ikka edasi. Kutsumata jäetud suure linnu motiivi taustaks võib olla suurte ja võimsate, vanade uskumuste järgi müütiliste olendite pilkamine, mida leidub ka mõnes muus regilaulus. Eesti lauludes jäetakse lindude pulma või varrudele sageli kutsumata kull.

Viisiks on hästi tuntud tantsulauluviis ja Oudekki Figurova on kirjeldanud esitust ringtantsuna: Karavanaz naizõd mennä, mennä ümperikkua i tantsita. Tšäsi puuska panna, i pollõ raputõta. (‘Naised lähevad rongis, minnakse ringis ja tantsitakse. Käsi pannakse puusa ja põlle raputatakse’; vt ka “Tehkää üksi ümbärikko”).

T Oudekki Figurova, Rajo (Ariste 1986: 37, 71).

M Oudekki Figurova (Eino Kiuru 1968, Vaina Mälk 1969, Ada Ambus 1970, Rüütel 1977: 237–238); Tatjana Jegorov, Ropsu, ja koor (Lauri ja Aili Laiho-Simonsuuri 1937, ERA, Pl 113 B1).

Oudekki Figurova söödab varesele saia. Tema varesed on nii hellitatud, et leiba nad ei söö. Foto: I. Tõnurist, 1966. (VE X 215 (19d)).

Toetajad

Haridus- ja Teadusministeerium

Hõimurahvaste programm IV; IUT 22-4

Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts

Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus

Väljaandjad

MTÜ Rahvalauluselts Hellero, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, 2015

ISBN 978-9949-544-56-1 (html)

Veebilahendus Lorem Ipsum