Vadja ja isuri rahvalaulud

Laulud

Hoz miä itken, hoz miä laulan

(murelaul)

Madli Oras ja koor

Lae alla .mp3 fail

Isuri keeles

Hoz miä itken, hoz miä laulan –
ei miun päiväni parene,

ei miun päiväni parene,
ei miun itkuni alene.

En miä laula laulujani,
en ilo iloisijan,

miä vaan laulan lauzehija,
iloen suruisian.

Ei itku emolle kuulu,
suruja izolle kuulu.

Kaig miä poimin povveheni,
käärin käzivarrelleni,

käärin küünelet kerällä,
kerä vieredän vettee.

En miä sao kellekää,
en miä, kulda, kukukkaa.

vaa miä saov vaa ühellä,
üks sannoo üheksälle.

Ko tulloo kesoine aiga
ja se maalla marja-aiga,

siis mään metsää (miä) vaa marjaa,
siel miä kurdan kuuzipuill,

siel miä kurdan kuuzipuille
ja komille koivupuille.*

Eesti keeles

Kas ma nutan, kas ma laulan –
minu päev ei parane,

minu päev ei parane,
minu nutt ei vähene.

Ma ei laula oma laule,
ma ei laula oma rõõme,

ma laulan ainult lauseid
ja laulan oma muresid.

Nutt ei kosta emale,
kurbus ei kosta isale.

Kõik (nutu) ma korjan põue,
kerin käsivarrele,

kerin pisarad kerasse,
kera veeretan vette.

Ma ei ütle kellelegi,
ma, kuldne, ei kukugi,**

ma ütlen ainult ühele,
üks ütleb üheksale.

Kui tuleb suvine aeg
ja maale tuleb see marja-aeg,

siis lähen metsa marjule,
seal ma kurdan kuusepuile,

seal ma kurdan kuusepuile
ja kenadele kasepuudele.

* Algsalvestusel laulab eeslaulja: kuuzipuilla, koivupuilla.

** Vähem tõenäoline: en miä kultaa kukukkaa – ‘ma ei kukugi kulda’.

Laulik on kurb. Ema ja isa ei kuule tema nuttu, aga sõnad võib kerasse kerida, kera vette veeretada ja nii lähedastele sõnumeid saata. Suvel saab muredest lahti metsas, puude keskel.

Ingerimaal osati muret ja kurbust regilaulukeeles väga poeetiliselt väljendada. Nii nagu itkud, annavad ka lüürilised laulud lauljale võimaluse oma emotsioone traditsiooniliste kujundite abil välja elada.

Siinse laulu kohta on laulikud öelnud, et seda võidi laulda nii külatänaval käies kui jõekaldal istudes – kui läheduses oli jõgi, siis oli selle kallas üks armastatud laulmiskohti, kuhu neiud õhtuti laulma kogunesid.

T M Maria Vahter, Ropsu, ja koor (Lauri ja Aili Laiho-Simonsuuri 1937, ERA, Pl 116 B1).

Toetajad

Haridus- ja Teadusministeerium

Hõimurahvaste programm IV; IUT 22-4

Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts

Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus

Väljaandjad

MTÜ Rahvalauluselts Hellero, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, 2015

ISBN 978-9949-544-56-1 (html)

Veebilahendus Lorem Ipsum