Vadja-isuri rahvalaulud

Kui miä kazvõlin, kanainõ

(tantsulaul)

Oudekki Figurova (arhiivisalvestus)

Meedia mängimiseks pead oma veebilehitsejat värskendama.

Mari Kalkun

Meedia mängimiseks pead oma veebilehitsejat värskendama.

Vadja keeles

Kui miä kazvõlin, kanainõ,
nõizin neito noorukkainõ
viie vello veerüvezä,
kuuvõ vello kukkazõna,
seittseme minńa natona,
isä kuttsu kullassõni,
emä ehto lahzõssõni,
vellot tširkutit sizossi,
vello naizuvõd naossi.
Isä pillinä piteli,
vello kantõ kantõlõna.
Panti pilli piina pääle,
kantõlõ kammari ovele.

Eesti keeles

Kui ma kasvasin, kanake,
tõusin, neiu noorukene
viie venna kõrval,
kuue venna lillekesena,
seitsme minia naona,
isa kutsus oma kullakeseks,
ema oma kalliks lapseks,
vennad meelitasid õekeseks,
venna naisukesed naoks.
Isa pidas pillina,
vend kandis kandlena.
Pandi pill uksepiidale,
kannel kambriuksele.

Vadja kirjakeeles

Kui miä kazvõlin, kanainõ,
nõizin neito noorukkainõ
viijje vello veerüvezä,
kuvvõ vello kukkazõna,
seittseme minńa natona,
isä kuttsu kullassõni,
emä ehto lahzõssõni,
vellod tširkutid sizossi,
vello naizuvõd naossi.
Isä pillinä piteli,
vello kantõ kantõlõna.
Panti pilli piina pääle,
kantõlõ kammari ovelle.

Oudekki Figurova on esitanud vadja variandi laulust, mis kirjeldab neiu ilusat elu isakodus (isurikeelne variant siin väljaandes algab sõnadega Tehkää üksi ümbärikko). Siin laulus võrdleb tütar seda, kui hästi tema eest hoolitseti vanematekodus, muusikariista eest hoolitsemisega. Oudekki seletuse järgi lauldi laulu pulmas ringis liikudes. Üks käsi oli asetatud eelseisja õlale, teine aga liikus kaares eest kõrvale ja kõrvalt ette, nagu see on tavaline vene tantsudes. Liiguti jalgu vastu maad kopsides.

T M Oudekki Figurova, Rajo (Ariste 1986: 35, Paul Ariste, Aino Valmet, Ingrid Rüütel 1966, RKM, Mgn II 1235 h, 1236 e).