Vadja ja isuri rahvalaulud

Tüdrukud laulavad, kuidas nad pidulikult läbi küla lähevad, üksteise käte alt läbi kõndides. Armsate sõpradega saab koos laulda seni, kuni pikad juuksed on pihal – vabalt pihale langevad juuksed on märk neiustaatusest. Kui neiu viiakse mehele, jääb ta sõpradest eemale. Noore abielunaise positsioon perekonnas on madal, ta ei saa ennast enam tunda nii ilusa ja ihaldatuna nagu praegu.

Laulu algus viitab guljanje kombele, kus ehitud tüdrukud kogunevad pühade ajal ja liiguvad külatänavat pidi ühest külaotsast teise, saadetuna kogukonna imetlevatest pilkudest. Vahepeal peatuti tantsimiseks ja ringmängudeks. Üks liikumisviise oli käest kinni, rongina või paarisrongina. Seejuures mindi läbi kätest tehtud väravatest, millele viitavad ka laulu algussõnad. Narvusis on hoogsamat käte alt läbi kulgemist nimetatud “Viru väravateks”, paarisrongi nimetatakse kluutšaks. Selle puhul on tavaline saadu-saadu või saadulmoi-refrään, mis pärineb vene lauludest (зеленый сад, ‘roheline aed’). Saadulmoi-refrään kuulubki tavaliselt rituaalse läbi küla või külade kulgemise juurde nii pühade kui pulmade ajal.