Vadja ja isuri rahvalaulud

Duńa Trofimova (1908–1981) oli põline Luuditsa küla elanik. Duńa oli mitmekeelne nagu enamik Vaipoole vadjalasi, ta rääkis nii vadja, isuri kui vene keelt. Noorena oli Duńa pidudel ja pulmades eeslauljaks. Laule oli ta õppinud vadjalastelt ning isuritelt. Duńa võis laulda kas vadja, isuri või vene keeles, olenevalt laulmise keskkonnast. Külarahva sõnul teadnud Duńa ka lorilaule, Duńa ise aga eitas niisuguste rumalate laulude oskamist. Duńa lauldud vadjakeelsetes lauludes esines palju isuri sugemeid ning isuri lauludes vadja omi. Jutustades või laule dikteerides oli ta keel vadjapärasem kui lauldes.

Duńa Trofimova oli alati naerunäoline ja heas tujus. Ta oli hea vadja rahvaluule tundja, kes uskus ka ise seda, mida jutustas. Duńa kõnelnud kiiresti ja segaselt (ta oli peaaegu kurt) ega olnud kunagi nõus räägitut kordama. Uurijad pidid leppima sellega, mida Duńa neile jutustada suvatses. Kiire kõnelemise tõttu kutsusid teadlased teda “türgi kuuliks” ja jäädvustasid tema juttu meelsamini magnetofoniga.

Lennart Meri “Linnutee tuulte” võtete ajal oli filmigrupil raskusi Duńa Trofimova jäädvustamisega. Duńa olla kõikvõimalikul moel filmijatega kokkusaamist vältinud. Lõpuks õnnestus filmigrupil siiski salvestada lauliku esituses haruldane teisend vadja rahvalaulust “Avatka Viro veräjäd”.

Duńa Trofimova on Eestis elava vadja päritolu saksofonisti Lembit Saarsalu tädi.

Laulud:

• Ai-voi poigad
• Avatkaa Viron veräjed
• Tulka kokkia kiittõlõmma
• Ku miä õlin peeni poika