Maaśelitsa, nüüd veesse-jo-litsa!
Maaśelitsa, veesselitsa, veesse-jo-litsa.
Sõida-ks, sa sõida nüüd, sõnni-jo-kõnõ,
vala-ks sa vele nüüd, varsa-jo-kõnõ.
Panni-ks jo ette mi hüä hobõsõ,
panni-ks mi virga nüüd vehme-jo-rehe,
panni-ks mi targa nüüd taossihe.
Aŕa-ks ka pässü ku mine-jo-mähe,
padi nakas jalga kui pandõ-jo-mahe,
külmäq-ks sis kiviq leiq kibõ-jo-nita,
tuimaq sis ravva täl tulda kõik leiväq.
Sõida-ks sa sõida jal, sõnni-jo-kõnõ,
vala-ks sa vele jal, varsa-jo-kõnõ.
Olõ-i tä iä viil iihki olnuq,
sada-ks olõ-i suvvõ olnuq sadu-jo-lahna,
kuu-ks olõ-i-päivi tä kohki jo k´aunuq.
Õga-ks mi pelgä-i joht sõitõnna,
pelgä-i-ks mi laulu joht laulõnna,
jätä-i-ks mi maha śood laulõ-jo-mista.
Püsü-i-ks putsai meil puusa päällä!
On the week called the maaśelitsa nätäl, which preceded the seven weeks of Lent, the Seto men and women used to celebrate and go joy-riding on horses. The song praises a horse whose hooves set off sparks and who has not been worn out from the hard labour. The Setos call the song’s tune the riding tune (sõiduääl) and songs with this tune were sung, among other occasions, at wedding processions.
ERA, FAM 631 A (10, 12, 11) < Bulatnova k – Igor Tõnurist 1987 < Anna Bogdanova, Maria Petrova, Anna Grigorjeva, Nadežda Andrejeva, Matrjona Spirodonova.
The yearly cycle
Family traditions
Improvisations and Lyroepic songs
Circle Game Song