Eesti rahvamuusika antoloogia

Mõtsa, kul´la kar´akõnõ,
mõtsa-ks nu mõtsa, meeli- küll -mar´akõn!

Oo-ks küll kago minno taad vaestlasta,
ilma küll ilma imeldä^k kanan.

Ime-ks no imekeistä mul helläkeistä,
maama- küll maamat meeli- mul -mar´akõist!
Minno-ks tä aie üles küll inne ako,
kisi iks kisi ülest küll inne kikast,
lasõ-i-ks lasõ-i üüse tä maada,
päivä õks lasõ-i panda mul päütsei.

Külä-ks ti külänäio küll, noorõkõsõ,
au- no aulinna ti linnukõs!
Miä-ks teil miä viga nu veerätel´lä,
kua teil kua viga kül^k kul´atõl –
rõõsa-ks ti süüde piimä küll pudikõista,
koho- ti süüde -piimä kül^k koorõkõist.

Edo küll edo minno jal, vaestlasta,
ilma küll ilma imeldä kanan!
Kui iks ta nakas´ vihma küll sadamahe,
mamma küll nakas maalõ küll tulõmai,
kagoh ma kagoh saa küll linalikõ,
lina- küll saa -likõ ma, vesihämm.
Olõ-i iks olõ-i üteh mul vihmavilti,
vihma- õks olõ-i -vilti mul, raüsärät´t.

[Miä-]ks nu miä viga teil veerätel´lä,
kua no kua viga teil kul´atõl!
Kui ti iks no kui ti lääde kül^k kulla kodo,
kulla no lääde^k kodo teil, mar´a maj,
teil õks no ommõ^k kuiva^k ka kolkijani,
hämme küll ommõ päält teil päästijän´,
ommõ-ks küll ommõ uma teil imekene,
mesi- küll ommõ -marja küll maamakõn.

Süü-ks no süü^k, kul´la kül^k kar´akõnõ,
maidsa küll maidsa, meeli- küll -mar´akõn!

Ega-ks no ega^t tohi-i mi kodo minnä^q,
tohi-i-ks tohi-i, mar´a, ma majja sai.
Lehmä-ks ti lehmäkese küll, Lil´lokõsõ,
Ris´to- küll Ris´tokõsõ^t ti, Maas´okõs,
sööge-ks ti sööge kõtu kül^k kui tuu kõdõr,
sööge-ks ti sööge mago kül^k kui tuu mar´,
sis õks kül^k kõtu^t teil kodo veese,
mago küll mago majja küll veerätõs.
Ese-ks sis veese muialõ morolõ,
vel´lo-ks sis veese laiõtõ veerel´,
sis õks küll saa-ai, näio, ma tõrõlda,
kabo- no kabokõnõ ma karistõl.

Viirku-i õks viirku-i meele nu, vihmakõnõ,
saagu-i õks saagu-i mullõ ta saokõn!
Veerä-ks no veerä, vihma, sa Vinnemaalõ,
mine küll mine, sado, sa Saarõmaal!
Vinne- küll Vinnemaalõ ka vihma vaja,
Saarõl om Saarõmaalõ ka sato vaj.
Sääl õks küll omma näio kõik unidsõ,
tüte- no tüteriku kõik tühmätet,
suvõl õks ommõ suu näil mõskõmalda^q,
talvõl õks ommõ tarõ näil pühkimäld.
Oodi-ks nä oodi oia küll ussõ ala,
lätet õks oodi^t tarõ nä läve al,
oodi küll oodi suvõst nä suu mõskõ,
oodi küll oodi^t talvõst nä tarrõ püh´k.

Süü-ks no süü^k, kul´la meil kar´akõnõ,
maidsa küll maidsa, meeli- meil -mar´akõn!

Aja-ks nu aja liina ma lepistöhe,
aja-ks nu aja^t turu ma toomistoi,
kohe küll kohe putu-i ta pur´o tuuli,
kohe küll kohe paista-i ta pallav päiv –
sinnä-ks ma sinnä aja küll kar´akõsõ,
keer´ä- ma keer´ätelle küll kir´äkes.

Kari-ks vast kari läte sis kavvõndõhe,
meeli-ks mul läte -mari vast muilõ mail.
Ette-ks sis jovva-i ma kiviga visada,
mano-ks sis jovva-i sõuda ma sõmõral.
Kivi-ks sis kivi mul pehko pudõsi,
sõmmõr sis sõmmõr sõrmilõ lagos´.

Olõ-ks ma olõ, neio, küll vaenelat´si,
ilma-ks ma olõ imeldä^k kanan.
Vaiva-ks om vaivaline ka vaese elo,
oho- no oholine mul olõmin.