Mulgimaa kunagise rikka regilaulutraditsiooni viimasteks kandjateks olid 1960. aastatel salvestatud Karksi lauljad. Kadri Kukk (1893–1976) oli erakordne laulik 20. sajandi regilaulutundjate seas: tema regilaulurepertuaar oli väga suur ja oma laule laulis ta pidevalt, suulise pärimuse kandjale omase loomingulisusega, tema ainsaks laulmispaigaks oli kodu. Laulud õppis ta vanaemalt ja emalt käsitöid tehes. Kadri Kukk on öelnud, et lauldes andiski ema talle edasi oma õpetused eluks. Lauliku sünni- ja elukohaks oli Aniste küla Muriku talu maal asuv Sepatare. Ta oli kaks korda abielus, sünnitas kümme last, esimene mees suri sõjas ja teine mees pidi kolhooside tegemise ajal Anistest lahkuma. Ka Kadri keeldus kolhoosi astumast, elades üksi muust asustusest kõrvale jäänud majakeses, elu lõpuaastatel noorima poja juures Sürgaveres. Esimesed laulutekstid on Kadrilt kirja pandud 1921. a., 1960. a. alates külastati laulikut korduvalt ja jäädvustati umbes 80 eri laulu. Kogujad on kirjeldanud tema sügavat kaasaelamist laulude sisule, ehkki üldine esitusstiil on laulikule loomuomaselt tagasihoidlik ja sissepoole pööratud.