Tule aga mulle, tuisurille,
sulaselle, suisurille,
pere- aga -pojale, peiarille!
Perepoig on perguline,
petab palju, peksab palju,
valestab, varastab palju.
Lubas aga tuua kolmed kingad,
ühed puised, teised luised,
kolmandad kivised kingad –
puised kingad pulmakingad,
luised kingad lustikingad,
kivised kirikukingad –
ei saand pahu paslijagi,
vallast vanu viisujagi.
Siin olid neiud neljadkümmed,
vierandi olid viiedkümmed,
kuku aga sa mu, kuuedkümmed.
Eks minu isa võind hunta süöta,
ema aga karu kasvatata,
enne kui süötsid mind mehesta,
kasvatelid mind kanasta.
Eide-ga kopsus mina kosusin,
Eide-ga maksus mina magasin,
sõin aga eide südamesuoni,
purin aga eide puusaluida,
närisine eide nänninahku.
Sie sai abi, kes ei aitnud,
sie sai turva, kes ei toitnud.
RKM, Mgn. II 734 a < Harju raj., Loksa kn., Turbuneeme k. (Kuusalu khk.) – H. Tampere Kirjandusmuuseumi ekspeditsioonil 1962. a. < Kristjan Kiviloo, 68-a.
[LP V b 4; CD2-9]. Mirov, Rüütel, Tormis 1977, 114 (nr. 56).