Teine ol´li üks kuningamäng jälle. Kuningamäng jälle ol´li sedasi. Sellel põlnd muud kedagi, muudku inimesed on ringis kõik ja üks on seal sees, ringi sees ja siis akat´:
Kuningas, kuningas,
miks sa mullu meile ei tulnud,
murumullu* meil ei käinud,
kuningas, kuningas,
kui käisid käsud järele
ja sõitsid sajad sõnumida,
kuningas, kuningas?
Nüüd sina tul´lid san´dil ajal,
kevadisel kehval ajal,
kuningas, kuningas,
nüüd sina riisud riide'eida,
kakud kaelakardasida,
kuningas, kuningas!
Võtke kinni kuningas,
võtke kinni kuningas!
Siis võt´tis ja akkas siis tõmmama, kelle piast rätiku, kellelt mis ta midagi kätte sai ja ikke sinna oma kotti. See, kes see sääl sees oli, kes riisus, see kuningas sis. Ja siis nad kukkusid seda kuningast taga ajama ja, ja-ja sis kõik ajasid ja kuningas ledis* ees. Niisugune suine mäng väljas sis ol´li vanast.
RKM, Mgn. II 521 c < Pärnu raj., Tori kn., Ore k. (Tori khk.) – H. Tampere Kirjandusmuuseumi ekspeditsioonil 1961. a. < Liisa Kümmel, 73-a.
[LP VII 7; CD3-7].