“Latsõ l´uutaminõ”
L´uu-ks no l´uu, t´suu, t´suu,
l´uu-ks no l´uu, latsõkõnõ,
til´lo- nu -kõnõ tibiken!
Jää-ks nu, tuvi, tut´tomahe,
meeli- küll -marja, makamahe!
Kui sa-ks nu ikõt, latsõkõnõ,
kui sa mul karjut, kanakõn –
kuri-ks sis lat´si ar´a koolõs,
vihas´ sis lat´si maalõ veer.
Kasu-ks nu mullõ kar´usõsta,
vinnük küll vitsavõtijast!
Äiu-äiu, lapsekene,
tillukene tibukene!
Jää, tuvi, tuduma,
meelemari, magama!
Kui sa nutad, lapsekene,
kui sa mul karjud, kanakene –
kuri laps siis ära sureb,
vihane laps maale veereb.
Kasva mulle karjuseks,
veni vitsavõtjaks!
ERA, Pl. 25 A3 < Setu, Järvesuu v., Tonja k. – H. Tampere, A. Pulst Riigi Ringhäälingus 1936. a. < Anne Vabarna, 58-a.
[LP III a 4; CD1-31]. Kasema, Sarv 1999, 57–58 (nr. 16).