Peigmehepoolsed pulmalised:
Peiuke ja poisike ja
kullerekuppu lilleke ja
kosilane, kuldaratas,
ajumees*, saajavanema*,
peiupoiss, peiu sulane,
paneme aga mustad munderisse,
allid aesuta* ajama,
paneme kõrvid kõrvu joosma,
linalakad litterisse,
sõrassilmad* sõrmustesse,
meiti tee oo teademata,
meiti maantee mõõtemata,
teearud arvamata,
neitsi tanav teademata,
neiu tanav teademata –
tuleb aga loiku, lõikab looga,
tuleb aga kändu, võtab kärsa*,
teine loiku teise aesa.
Millal meie sinna saame,
kus aga kuused kullerdavad*,
kus aga kased kallerdavad,
sinna uhke oone'elle,
kõrge'elle katuselle,
kus meil suitseb sooja rooga
ja meil maitseb magust õlut,
õõtsub õlletoobike ja
liigub viinäklaasike (ja).
Pruudipoolsed pulmalised:
Tulge siia, aage siia,
siia uhke oone'elle,
kõrge'elle katuselle!
Sii* on tuba turvil* küetud,
saunad saarile* soendud,
meil põle tuas tukivingu,
lae all põle laastusuitsu.
Langukesed, linnukesed,
tulge siia, aage siia!
Sii teid ammu oodatakse,
väravas teid vaadatakse,
sii teil suitseb sooja rooga,
aurab õlut punane,
vingub viinalaasikene.
Peigmehepoolsed pulmalised:
Eest, eest, eest, ilusad langud,
taganege, targad naised,
oidke kõrva, kõrgid naised!
Ütlen aga uiest ümmer jälle:
Taganege, takusärgid,
oidke kõrva, kotisärgid,
siit tulevad sisse siidineiud,
siit tulevad sisse siidilangud,
siidilangud, niidilangud!
Laulik hingab sisse kordusvärsi algusvärsijala ajal, nagu see oli loomulik eestlaulja ja koori vaheldumise puhul.
* ajumees – peiupoiss
* sajavanem – isamees
* aesuta – aisadeta
* sõrassilm – põrnitsev ~ valge ringiga ümber silmatera
* kärs(s) – reejalase kumerus
* kullerdama – kuldselt särama
* sii – siin
* turvil – turbaga
* saarile – saarepuuga
ERA, Pl. 98 A1–3 < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Tõhela k. ja Alu k. – H. Tampere, A. Pulst Riigi Ringhäälingus 1938. a. < Hendrik Jantson, 77-a., Liisu Orik, 65-a.
[LP IV a 4; CD1-45]. Lippus 1988, 48–49 (nr. 33).