Läksin metsast luuda tooma,
tinaluuda teerajalta,
vaskiluuda vainu'ulta,
õbeluuda õue alta,
kuldaluuda koppelista,
al´last luuda einamaalta.
Sain sinna Sulevi mäele,
sain sinna Kalevi mäele.
Siäl seisis Sulevipoega,
sääl seisis kangemat Kalevipoega,
küsis multa suisa suuda,
suisa suuda, kiusta kätte*.
Mul oli nuga teräva,
alla hõlma al´las mõõka.
Suisa lõin Sulevipoega,
kiuste lõin kangemat Kalevipoega,
lõin läbi ta ihu ilusa,
lõin läbi ta paleda punase,
lõin läbi ta al´li uue kuue,
lõin läbi ta paleda punase.
Isi nuttes kojuje.
Eite vasta, eite-taati.
Eite vastas el´litelles,
taati targula sõnula:
“Mis sina nutad, tütär noori?”
“Läksin metsä kõndimaie,
tinaluuda teerajalta,
vaskiluuda vainu'ulta,
kuldaluuda koppelista,
õbeluuda hõue halta,
al´last luuda einamaalta.
Sain sinna ju Sulevi mäele,
sääl seisis Sulevipoega,
sääl seisis kal´limat Kalevipoega,
küsis multa suisa suuda,
suisa suuda, kiusta kätte.
Mul oli nuga terava,
Alla hõlma al´las mõõka.
Lõin läbi ta ihu ilusa,
lõin läbi ta paleda punase,
lõin läbi ta halli huue kuue,
lõin läbi ta ruugete juukste.”
Eite vastas, taati vastas:
“Ole terve, tütrekene,
oma au kaitsemasta,
suurta koera surmamasta!”
* kiusta kätte – kiuste kätt
ERA, Pl. 29 A1 < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Odiste k. – H. Tampere, A. Pulst Riigi Ringhäälingus 1936. a. < Juuli Ott, 67-a.
[LP VI 4; CD2-26]. Viidang 1997, 40–41.