Lauldes imiteeritakse iga looma tegevust.
Mina lät´si Siidile, Siidile, Siidile,
Siidil ol´lik kur´ap pinik, kur´ap pinik, kur´ap piniq.
Kai, mis Siidil tet´ti, tet´ti, tet´ti.
Kas´s kudi kangast, kangast, kangast,
hiir höörät´ hoiõ, hoiõ, hoiõ,
jänes jakas´ langa, langa, langa,
orrav mõskse tarrõ, tarrõ, tarrõ,
kahr kor´as´ kandõ, kandõ, kandõ,
susi kiitse ruuga, ruuga, ruuga,
ai oinast vett tuuma, vett tuuma, vett tuuma.
Oinas ütel´: “Mää-ää-ää-ää-ää-ää,
küll ma hummõn lää-ää-ää-ää-ää-ää!”
Mina läksin Siidile,
Siidil olid kurjad koerad.
Vaatasin, mis Siidil tehti.
Kass kudus kangast,
hiir veeretas süstikut,
jänes jätkas lõnga,
orav pesi tuba,
karu korjas kände,
hunt keetis rooga,
ajas oinast vett tooma.
Oinas ütles: “Mää,
küll ma homme lähen!”
ER < Tartu l. < Kanepi khk. – O. Kõiva Eesti Raadios 1966. a. < Hella Keem, 52-a.
[LP III b 4; CD1-35].