Eesti rahvamuusika antoloogia

Liisa Kümmel Tori (1961)

Kuus, kuus, kul´likene,
mis see kul´li meile tul´l?
Kul´l otsib küla kanusida,
tahab talu anisida,
mõisa paari partisida,
kõrtsi kirju kalkunid.

Kuidas kul´li piakene?
Nii kui mõisa mõõduvakk.
Kuidas kul´li silmakesed?
Nii kui kulla karbikesed.
Kuidas kul´li nokakene?
Nii kui talu taarinaga.
Kuidas kul´li küinekesed?
Nii kui küla kajukooku^*.
Kuidas kul´li sabakene?
Nii kui mõisa tuuliluuda^*.

Niisugune oli laul. – See oli siis päris alguses kohe? – See oli kohe laul jah, es´ti laulavad sedasi ja sis: “Tere, tere, mees, mis auku sa kaevad?” – A-kes need laulavad, kõik või? – No laulavad siis kõik või, ku nad oskavad, või laulab see vana kana üksinda või, ükskõik sis.

No see on, tuleb – teine on nüid nagu kull. See seisab seal kuskel ja kana tuleb oma poegadega, inimene nüüd ja nüüd lapsed järel, ja ütleb: “Tere, tere, mees, mis auku sa kaevad?” – “Süte auku.” – “Mis sa süte peale paned?” – “Panen paja.” – “Mis sa paja sisse paned?” – “Panen vee.” – “Mis sa veega tegima akkad?” – “Akkan kuke-kana karva võtma.” – “Mis kuked-kanad sulle kurja tegid?” – “Sõid ära kõik isanda uad, emanda erned, neitsi läät´sid, toapoisi tubakad, seapoisi sibulad ja karjapoisi kapsad.” – “A-kus sa isi ol´lid?” – “Olin metsas aida^* tegimas.” – “Kus naised-lapsed olid?” – “Olid teibid kätte andmas.” – “Kui pikk see aid ol´li?” – “Siit senna.” – “Kui kõrge?” – “Maast taeva.” – “Kui lai?” – “Nagu kirvelaba.” – “Kui tihe?” – “Nagu jõhvisõel.” – “Ah sa valelik! Isi olid ahu pääl, koorekirn oli kõhu pääl, konnareis oli pius, kastsid konnareit koore sisse, tõmmasid läbi suu limps ja limps.” – “Ku sa sedasi räägid, ma söön su lapsed ära.”

Sis küsib: “Kas selle?” Kõige esimene akkab sis oma jalga näitama, mis kõige selle vana-kana järel on, nõnnakaua kui kõige viimane näitab oma jalga. “Jah!” ja siis akkab ta seda kinni võtma ja püidma. Ja siis nad, ema kaitseb ja pojad sääl taga siis kõik vinda-vända. Oh sa jumal seda igavest kiirdu-käärdu, sii veike sääl taga, sii tunneb igavest tuld, enne niikaua, kui kull ta kätte saab. Ja siis jääb see ära ja akatse jälle teist püidma.