Eesti rahvamuusika antoloogia

“Kuulja ikminõ (maamakõist)”

Maamakõnõ-ks, mu kuku maamakõnõ,
maamakõnõ-ks, mu meelimar´akõn!
Sullõ-ks tul´li no, kuku maamakõnõ, ma mano mar´akõnõ,
ligi-ks tul´li no, kuku maamakõnõ, ma suvilinnukõn.
Mullõ-ks ütle no, kuku maamakõnõ, sa üt´s sõnakõnõ,
tõnõ-ks ütle no, kuku maamakõnõ, sa sõnapoolõkõn!

Pantu olõt õks, kuku maamakõnõ, jo pikä pingi pääle,
käekese-ks sul, kuku maamakõnõ, no riste rinna pääl –
selle-ks ütle-i imp, kuku maamakõnõ, sa ütte-ks sõnakõist,
tõist õks ütle-i imp, kuku maamakõnõ, sa sõnapoolõkõist.
Külmä-ks ommõ sul, kuku maamakõnõ, jo lehe^k küle all,
pähnä-ks ommõ kül^k, kuku maamakõnõ, sul lehe^p päitsen.
Selle painu-i imp, kuku maamamõnõ, sul pardsisuukõnõ,
selle-ks liigu-i imp, kuku maamakõnõ, sul linnukeeleken –
käe-ks omma sul, kuku maamakõnõ, jo mulda murdunu,
sõrmõkõsõ ks sul, kuku maamakõnõ, küll liiva liit.

No-ks sinult õks, kuku maamakõnõ, ma künnü küsümä,
vaesõkõnõ-ks ma^k, kuku maamakõnõ, no nõsõ nõudmai:
mille jät´id õks, kuku maamakõnõ, mu varra vaesõsta,
inne- jät´id õks, kuku maamakõnõ, mu -aigo armõtust?
Esekene-ks ta, kuku maamakõnõ, mul kuuli väikosta,
kasvataja-ks lät´s, kuku maamakõnõ, mul kalmu kanasõst,
maalõ jäie-ks sis, kuku maamakõnõ, ma mar´asuurukõnõ,
põrmandullõ-ks küll, kuku maamakõnõ, ma põlvõkorugõn.
Minno-ks hoijit õks, kuku maamakõnõ, sa hobõstõ jalost,
minno-ks kaidsit õks, kuku maamakõnõ, sa kar´atii veerest.

No-ks sinolt ma, kuku maamakõnõ, sääl ka künnü küsümä,
neiokõnõ-ks ma^k, kuku maamakõnõ, küll nõsõ nõudmai:
mille jät´id õks, kuku maamakõnõ, mu tuulõlõ tougada^q,
mille jät´id õks, kuku maamakõnõ, sa vihmalõ visad?
Minno-ks andas no, kuku maamakõnõ, sa väl´lä väikokõsõst,
kül´ä l´ää-ks ma^k, kuku maamakõnõ, no karja kasinast –
pehme-ks saasõ sis, kuku maamakõnõ, mul asõ pingi all,
lämmi saasõ-ks sis, kuku maamakõnõ, mul asõ läve all,
leevä- mullõ-ks sis, kuku maamakõnõ, no -koorõ kor´atasõ,
vadsa- mullõ-ks sis, kuku maamakõnõ, no -veere visatas.
Sis õks ikõ ma, kuku maamakõnõ, küll tiigi tii pääle,
sis õks ikõ ma, tsirgu maamakõnõ, küll järve jäl´e pääl.

Oo-ks minno taad, kuku maamakõnõ, küll vaesõkõista,
ala ilma kül^k, kuku maamakõnõ, ma armõtukõn!
Kagoh lää-ks nu, kuku maamakõnõ, ma mustalt muidõ mano,
tõrvas- lää kül^k, kuku maamakõnõ, ma -kando tõistõ man.