Olin nuor ja nuorukene,
nuorelt võtsin naisukse
ja hai-luu, hai-dalulii,
nuorelt võtsin naisukse.
Ei saand aastat elada,
ku pidin sõtta minema*
ja hai-luu, hai-dalulii,
pidine sõtta minema.
Ku hakkasin ma minema,
siis hakkas hale tulema
ja hai-luu, hai-dalulii,
hakkas hale tulema.
See tie läks läbi paksu metsa,
otsekohe vaksali
ja hai-luu, hai-dalulii,
otsekohe vaksali.
Kaks sial istvad tie ääres*,
ise nutvad haledast
ja hai-luu, hai-dalulii,
ise nutvad haledalt*.
Üks oli minu emake
ja tein’ oli minu pruudike*
ja hai-luu, hai-dalulii,
tein’ oli minu pruudike*.
Ema nuttis haledast
ja pruudike veel haledamast,
hai-luu, hai-dalulii,
pruudike viel halemast.
Kui saan ma tagasi tulema,
siis saame pulmad pidama
ja hai-luu, hai-dalulii,
saame pulmad pidama.
Ku mamma ei lase sügise,
siis kevadi läen vägise
ja hai-luu, hai-dalulii,
kevadi läen vägise.
* ja pidin sõtta minema
* kaks sial istsid tie ääres
* ise nutvad haledast
* 2 korda: teine minu pruudike
A young man is drafted to go to war, leaving his fiancée and his mother behind to grieve for him. To comfort them, the young man promises that there will be a wedding as soon as he returns.
ERA, CD 304 (13) < Omski obl, Krutinski raj, Rõžkovo k – A. Korb 1999 < Emilia (Miilja) Naarits (Kodasma), snd 1916; Maria (Mari) Vedom (Kodasma), snd 1913.