Ühes suuremas Varssavi jaamas
jaamaülem nii rahutult käis.
:,: Ja vaksalis diivanil puhkab
nekrut nooruke sineli sees. :,:
Tema ette oli põlvili langend
neiu nooruke, ilus kui õis,
:,: kivistanuks on vaade tal muutund,
silmad kurbtusepisaraid täis. :,:
“Mina usun, mina usun, minu kallim,
et endiselt armastad mind.
:,: Kas mäletad aega, kui vandsid,
et surmani armastad sa mind.” :,:
“Oh kallim, ma kuulen sinu palvet,
mina endiselt armastan sind,
:,: aga ülemuse käsku pean täitma
ja pean igaveste unustama sind.” :,:
Juba viimane kellaheal kostab,
rahvas rutust läeb vaguni puol.
:,: Nekrut kallima vaksali jätab,
sõjaväljale algab ta tee. :,:
Rong ei jõudnud veel kaduda silmist,
tie veel murruna rahvast on täis.
:,: Noore neiukese eluta keha
kanderaami pial kantakse sial. :,:
Aga vagunis kurbtuse tunne
hakkas rõhuma südant ja mielt.
:,: Akna juure ta rahutult tõttas,
kallim iial ta mielest ei lää. :,:
Kuidas hommikul vagunisaatjad
leidsid nekruti diivani pialt.
:,: Suri mure ja kurbtuse kätte,
ei tema rinnust tulnd ühtegi healt. :,:
Kuidas suuremas Varssavi jaamas
jaamaülem nii rahutult käis.
:,: Tema tütar oli truuduse pandiks
raudteeroobastel ohverdand end. :,:
A young man, the sweetheart of the station master’s daughter, has been drafted and is on his way to the battlefield. The girl has come to see him off, heartbroken. With the leaving train still in sight, she jumps onto the rails before a train and kills herself. The young man dies of grief.
FAM 89 (42) < Tomski obl, Zõrjanski raj, Vambola k < Kemerovo obl, Mariinski raj, Jurjevka k – A. Korb 1994 < Erna Õigus (Kukk), snd 1927.