“Ära tapa, mehekene,
ära ja tapa, meheke.
Ära tapa päevasel aegal,
tapa ja üösel, üösel.
Et minu vanemad ei näe ja
et minu lapsed ei kuule.”
“Tõuske üles, armsad lapsed,
ema jo surnud sängi all.
Ärge nutke, armsad lapsed,
ma tuon teil uvve ema (jo).”
“Ei me taha uut emat,
ikka meil süda valutab.”
Maha jäivad armsad lapsed,
kes minu järel nutavad.
Maha jäivad armsad vanemad,
kes minu järel nutavad.
Maha jäivad õed ja vennad,
kes minu järel nutavad.
A distressed wife begs her husband not to kill her in the daytime with her parents and children watching, but at night. After killing her, the husband wakes the children and promises to bring them a new mother. The children do not want a new mother. The young woman’s children, parents, and siblings are left to mourn for her.
ERA, CD 307 (19) < Omski obl, Krutinski raj, Rõžkovo k – A. Korb 1999 < Emilia Miilja) Naarits (Kodasma), snd 1916; Maria (Mari) Vedom (Kodasma), snd 1913.