Velekene helläkene,
kui lääd naista kosjomalle,
püvelindu püüdemälle,
ubasuusta otsimalle,
sõidad sa läbi Sõmmõrpalo,
ajad sa läbi Ahja valla,
ajad sa hiiro hiivalõ,
ajad sa varsa vatolõ –
sa-s saa naista naarulistä,
kaasa kaalaarvolistä.
Võtaq minno ütehnänni –
mina tunne tuima näio,
näe noo näio näl´ätse.
Tuimal ummat tutsaku hiusse,
kur´al mustas silmäkolmuq,
vihatsõl omma silmä vesitse,
pahatsõl um palõh punanõ,
laisal lajas särgisiiloq,
madalal maani sukakirjäq,
pikk lätt pingile magama.
Võtaq sina til´lokõnõ,
til´lokõnõ, teräväkene,
ul´likõnõ, usinakõnõ,
kiä mõist iks esi minnä,
mõist muida opata.
Käs´k muid, käüse esiq,
aas´e muid, astus esiq –
usseq kääväp pirr ja parr,
lat´s täl ripus rinna otsah.
Dear brother, sweet gentle one,
when you go a-courting,
to catch a little partridge,
to seek a pair of berry lips,
you will ride through Sõmerpalu,
drive through Ahja parish,
you will ride your grey horse into a froth,
you will drive your colt into a froth –
you will not find a smiling woman,
a wife worthy of embracing your neck.
Take me along with you –
I know those indifferent maidens,
I can see those hungry maidens.
The indifferent maiden has unkempt hair,
the mean one has thick, dark eyebrows,
the angry one has watery eyes,
the petulant one has a red complection,
a lazy one has wide lapels,
a lowly one's stockings sag to the ground,
a tall one will go to sleep on a bench.
Take a small bride,
a small and sharp one,
a silly little diligent one,
who knows what to do herself,
can give orders to others.
She orders others but works herself,
drives others but steps herself –
the doors go click and clack,
a child will hang from her breast.
ER < Tartu l. < Põlva khk., Koiola v., Adiste k. – O. Kõiva Eesti Raadios 1966. a. < Hella Keem, 52-a. < Ann Rammo, s. 1864. a.
[LP V b 3; CD2-8].