| 1186. | MINUL ON KAUNIS KOJAKE, KULLAST EHITUD KAUNAKE, HÕBEDAST EHITUD HOONEKE, KUS MA HOMMIKUST ÕHTUNI TALLITAMAS ORJATÖÖD /- - - Vt. red. Aa/ - 0+7+0+6 = 13 (18) var. |
| Aa. | Minul on kaunis kojake, kullast ehitud kaunake, hõbedast ehitud hooneke, kus ma hommikust õhtuni tallitamas orjatööd, väsimata ikka valvan, uneraasukest ei rüüpa, tule mind, vader, vaatamaie, läbi akna vahtimaie, kuida käsi ruttu käimas, süda mul sala kutsumas, pane tähele, mis ma teen, olgu ma väike ja võimatu, siiski on mul suured sõbrad: kuu on minu külaline, päike minu vana vend, taevatähed minu tutvad, iga kuningas mu ori, iga sant mu sulane, mõista, mis see on? Taskukell Anonüümne autor (EPost. Lisal. nr. 20 ja 21 (1875) 120 ja 126 (1)): omaloominguline tekst ° EPost. Lisal. nr. 20 ja 21 (1875) 120 ja 126 (1); ER Kal. (1886) 96 ja 101 (7) |
| Ab. | Mul on üks kaunis kojake, kullast tehtud kaunake, hõbedast ehitud hooneke, kus hommikust ma õhtuni orjatööd tegemas, ikka valvan, une raskusest ei rüppa [sic!], tule mind, vader, vaatamaie, läbi akna vahtimaie, kuda mul süda ruttu käimas, süda tasa tuksumas, pane tähele, mis ma teen, olen veike võimetu, siiski mul on suured sõbrad, kuu on minu külaline, päike minu vana vend, taevatähed minu tütred, iga kuningas mu ori, iga sant mu sulane? Taskukell VMr 1888 (J. Koit) |
| B. | Minul on kaunis kojakene, kullast ehitud hooneke, kus ma hommikust õhtuni tallitamas orjatööd, väsimata ikka valvan, uneraasukest ei rüüpa, tule mind, vader, vaatamaie, läbi akna vahtimaie, kuda käsi ruttu käimas, süda mul tasa tuksumas, pane tähel, mis ma teen, olen veike ja võimatu, siiski mul on suured sõbrad, kuu on minu külaline, päike minu vana vend, iga kuningas mu ori, iga sant mu sulane? Taskukell JJn 1897 (J. A. Rehberg) |
| C. | Mul on kaunis koeakene, kullast ehitud hooneke, kus ma õhtust hommikuni orjatööd väsimata vältan, uneraasukest ei rüüpa, tuleb mind vader vaatama, läbi akna vahtima, kuida mu käsi ruttu käimas, süda sala tuksumas, mul on palju sõbru, kuu on mu külaline, päike mu perisvend, taevatähed minu tutvad, iga kuningas mu ori, mõni suurem sulane? Taskukell Vil 1893 (J. Pihlap) |
| D. | Mul on hõbedast hooneke, kullast ehitud kambrike, kus ma hommikust õhtuni oma talitusi teen, tule, sõber, mind vaatama, läbi akna mind sihtima, kuda käsi mul hästi käib ja kuda süda mul tuksub, kuu on minu külaline, tähed minu tutvad, päike minu vana vend, iga kuningas mu ori ja iga sant mu sulane? Kell Kuu 1963 (A.-M. Salström) |
| E*. | Mul on üks väike majake, hõbedast tehtud hooneke, kullast tehtud kaunake, kus ma väsimata ööd ja päevad töötan, uneraasukest ei rüüpa, kuu on minu külaline, taevatähed minu tutvad, päike minu vanem vend, iga kuningas mu ori, iga sant mu sulane, tule mind, vader, vaatama, läbi akna katsuma? Taskukell Trv 1946 (G. Kaljuvee) Trv, Trt - 2 var. |
| F. | Mul on hõbedast hooneke, kullast tehtud kambrike, päike on minu vana vend, kuu on minu külaline, tähed on kõik minu tuttavad, tule sõber mind vaatama, läbi akna mind sihtima, kudas ma oma igapäivasi tallitusi teen, kuda minu süda tuksub, iga kuningas mu ori, iga sant minu sulane? Kell Kuu 1970 (R. Kravtsov) |
| G. | Mul on kaunis kojake, kullast ehitud kaunike, kui ma õhtust homikuni, talitan mo orjatööd, siis on mul suured sõbrad, kuu on minu külaline, päike minu vanem vend, taevatähed minu tutvad, iga sant mo sulane? Taskukell Pil 1894 (H. Keller) |
| H. | Tule, sõber, mind vaatama, läbi akna mind sihtimä, kuidas minu käsi käib, süda sala tuksumas, mina olen küll väike ja väetike, aga siiski on mul suured sõprad, kuu on minu küläline, tähed minu tutvad, päike minu vana vend, igä kuningas mu ori, igä sant mu sulane? Uur, käekell vai niisugene väikä uur Kuu 1974 (A. Kask, M. Must) |
| I. | Tule, sõber, mind vaatama, läbi akna mind sihtima, kuda ma oma igapäevasi tallitusi teen, kuula, kuda mu süda tuksub, päike on minu poolvend, kuu on minu külaline, tähed on kõik minu tuttavad, iga kuningas mu ori, iga sant mu sulane? Kell Kuu 1977 (R. Kravtsov) |
| J. | Tule mind, vader, vaatama, läbi akna vahtima, kuidas mina oma tööd edasi teen viibimata, ühtegi kübet aega ei viida, uneraasugi ei raiska, sulasel ma olen kuri, peremehel pärisori? Kell Hel 1962 (P. Kippar) |
| K*. | Mul om lavvust kambreke, ajanumrist palgike, astun sammu aigamööda, kuldne kukk mul sugulane, esi mulle muidu tutva? Seinakell Rõn 1888 (A. Andrei) 2Rõn - 2 var. |