Pealeht Kasutajale EM: lugemikud Baas-lugemik Lahendid Murdesõnu Allikalühendid Kohanimelühendid Kihelkondade kaart Lingid Kaardimasin
2275.TUHAT-TUHAT, SADA-SADA LÄHVAD NIINEST SILDA MÖÖDA RAUDSE LINNA? Herned kallatakse sõelast patta - 12+297+98+55 = 462 (699) var.
Aa.Neitsivägi läheb üle nurmest sella rauast linna? Herned
Pil 1888/9 (T. Kiimann)
Ab.Tuhat neitsikest lääva üle niidsitse silla rauatsede liina? Sõglast pandas herneid patta
Har 1890 (J. Pähn)
Ac.Tuhat peiud ja sada neiud jooksevad niinest silda mööda raudsesse linna? Herned
VJg 1921 (M. Jürna)
Ba.Tuhat meest lähvad niines silda mööda raudmere linna? Herned kallatakse sõelast patta
Kul 1937 (L. Reetamm)
Bb1.Tuhat meest lähtvad roudlinna? Oad panta katla
Rei 1889 (P. Reikmann)
Noa v. Hii, Rei - 2 var.
Bb2*.Tuhat meest ja sada meest lähtvad kohe raudse linna? Herned keevad katlas
Krj 1938 (A. Toomessalu)
Krj, Jäm - 2 var.
Bc.Sada saaremeest sõidavad raudmasinaga? Tangud keevad pajas
SJn 1889 (H. Mikkor)
Ca.Sada saksa sõitva ravvatsede liina? Hernit kallatas patta
Ote 1893 (K. Parts)
Cb.Saks sõit puutsõst liinast ravvatsõhe liina? Kiislat pandas patta
Urv 1888 (G. Seen)
D.Rahvas läks rabinal raudse kerku? Herned valati katla
Krj 1938 (K. Lepp)
E.Valge vald läheb raudlinna? Herned katla
Ans 1891 (F. Peters)
Ans, Kaa - 2 var.
F.Mitu tuhat tõlda läheb üle niinesilla raudse linna? Herned lähvad patta
Aud 1889 (K. Tarkpea)
G.Haavlid lähevad üle niinse silla raudsesse jõkke? Herneveeretamine
Jõe 1889 (M. Palm, H. Redlich)
H.Ümäriksed käivad niinesilda möödä, lääväd raudse linna? Hernid
Saa 1888 (P. Sitzka)
Ia.Tulist-tuhat lääva raudse mere põhja? Pudrukeetmine
Ran 1895 (J. Palu)
Ib.Tuhat-tulist sõidetakse mööda raudast silda? Herned pajas keemas
Vil 1913 (J. Müür)
J1a.Sada-sada, tuhat-tuhat, niinist silda mööda raudlinna? Herned, ubad ja läätsed
Jõh 1889 (P. Paurmann)
J1b1.Tuhat-tuhat, sada-sada lähvad niinest silda mööda raudse linna? Herned kallatakse sõelast patta
Lai 1897 (H. Asper)
Nrv, Jõh, Hlj, VJg, Sim, 2VMr, Koe, Pil, 2Lai, Nõo, Puh, Ran - 14 var.
J1b2*.Tuhat-tuhat, sada-sada läheb niinesilda mööda raudse linna ikke? Oad, herned lastakse sõelast patta
Trm 1896 (J. Soodla)
Iis, VNg, Pal, Trm - 4 var.
J1b3.Tuhat-tuhat, sada-sada lähvad üle niinse silla raudsesse linna? Herned kallatakse üle sõela patta
Vän 1889 (J. Tammann)
Sim, VMr, Pee, Vän, Plt - 5 var.
J1b4*.Tuhat-tuhat, sada-sada lähvad raudsesse linna niinesilda mööda? Herned pajasse
Pee 1927 (R. Viidebaum)
2Pee, Trv - 3 var.
J1b5.Tuhat-tuhat, sada-sada läheb niinist silda mööda, läheb raudse linna? Herned
VMr 1892 (K. Roost)
J1b6*.Sada-sada, tuhat-tuhat lähevad niinest silda mööda raudse linna? Herned pantakse sõelaga patta
SJn 1889 (T. Köstner)
Vai, Sim, 2SJn, Pal, MMg - 6 var.
J1c1*.Tuhat-tuhat, sada-sada joosvad niinist sülda kauda raudse linna sisse? Herned lähtvad sõõlast katla
Krj dat-ta (Tuling)
Krj, Ran - 2 var.
Wied. 289; E EM 135 (1269) ja 157 (1504); E EM2 118 (1658) ja 136 (1961)
J1c2*.Tuhat ja sada jooksevad üle niinesilla raudsesse linna? Herned veeretamisel
Kuu 1964 (S. Mering)
2Kuu, Trm - 3 var.
J1d1*.Tuhat-tuhat, sada-sada sõitvad niinest silda mööda raudse linna sisse? Herneid sõilutakse patta
Khn 1889 (A. Lepik)
Khn, Hää, 2KJn, Plt, Trm - 6 var.
E EM 157 (1504); E EM2 136 (1961); ÜÕÕ 70 (8); SSTT 136; Metstak 13 ja 33 (102); Metstak2 31
J1d2*.Sada-sada, tuhat-tuhat sõitvad niinest silda mööda raudsesse linna? Herned veerevad sõelalt patta
JMd 1995 (E. Adder)
JMd, Jõe, Tor, Hel - 4 var.
J1e1*.Tuhat-tuhat, sada-sada sõitvad niinest silda mööda, lähvad raudsesse linna? Herned
Lih 1949 (Ü. Kreek)
Var, Lih, Tor, Pär, Saa, Hls, Krk, Hel, Vil, Kõp, Plt, Lai, Pal, Kod - 14 var.
Tander 39
J1e2.Tuhat-tuhat, sada-sada sõitvad niinest silda mööda, lähvad raudse linna sisse? Herned sõela peal
Lai 1888 (M. Kolluk)
2Han, Lai - 3 var.
J1e3.Sada-sada, tuhat-tuhat sõitvad niinest silda mööda, lähvad rauast linna? Hernid sõelutakse patta
SJn 1958 (V. Lõugas)
SJn, Lai - 2 var.
Loorits VrP 25 ja 26 (5); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (5); Parijõgi-Reial-Vaigla VI 163 (1)
J1f*.Tuhat-tuhat, sada-sada sõidab niidsesilda mööda, saab raudse linna? Hernid pannas keema
Trv 1890 (J. Tinn)
Mär, 2Trv - 3 var.
J1g+.Tuhat-tuhat, sada-sada sõitvad niinest silda mööda, senis kui jõudvad raudse linna? Herned sõelutakse ja pandakse paja sisse
Tõs 1890 (M. Kurul)
Tõs, Hel, Trv - 3 var.
J1h*.Tuhat-tuhat, sada-sada lähevad üle niinse silla raudse linna krõps? Herned üle sõela patta
VNg 1892 (H. Lohk)
Vai, VNg - 2 var.
J1i*.Tuhat-tuhat, sada-sada lähevad mööda niinest silda raudlinna sõdima? Herned sõelalt patta
JJn 1888 (M. Roosileht)
2JJn, Pee, Saa? - 4 var.
J1j.Tuhat-tuhat, sada-sada sõitvad niinest silda kaudu, lähtvad raudse linna sisse hüppama ja kargama? Ubad ja herned katlas
Han 1889 (A. Reimann)
J1k.Tuhat-tuhat, sada-sada lähvad mööda niinesilda raudsesse linna elama? Herned valatakse sõelast patta
Lai 1904 (J. Ermann)
J1l.Tuhat-tuhat, sada-sada lähevad üle nurme nuttes, üle niinse silla raudsesse linna? Läätsed läbi sõela patta
Kad 1936 (L. Böckler)
J2*.Sada-sada, tuhat-tuhat sõitvad niinesilda mööda, läävad raudsepa linna? Herneid sõelutse ja pannatse pajasse
Tõs 1889 (H. Anniko)
Tõs, Vil - 2 var.
J3.Tuhat-tuhat lääve raudsepä linna? Herne
Trv 1890 (A. Rull)
J4a.Tuhat-tuhat, sada-sada ühe raudse linna sees? Herned pajas
Pär 1888 (M. Lipmann)
Tõs, Pär - 2 var.
J4b1.Tuhat-tuhat, sada-sada lähvad raudsesse linna? Herned pajasse
Pee 1927 (R. Viidebaum)
Pee, HMd, Vll, 4Trv, Rõn - 8 var.
J4b2*.Tuhat-tuhat, sada-sada lähvad raudse linna sisse? Herned pannakse pajasse
Kse 1889 (F. Põld)
Kse, Trv, Räp - 3 var.
J4c.Tuhat-tuhat, sada-sada lähevad kirinal-kõrinal raudse linna? Herned või uad patta
Hää 1933 (M. Martinson)
J4d.Sada-sada, tuhat-tuhat lähavad raudse linna? Hernid kallatakse patta
Trv 1895 (P. A. Meil)
Hls, 2Trv - 3 var.
J4e.Sada-sada, tuhat-tuhat lähevad raudse linna käima? Herned paas
Trv 1894 (K. Tober)
J4f.Tuhat-tuhat, sada sõitvad, lähvad raudse linna? Hernesupp
Tõs 1893 (J. Öövel)
J4g1*.Tuhat-tuhat, sada-sada sõitvad mööda raudset linna? Herned keevad pajas
Saa? dat-ta (anon)
Pär, Saa?, Tt - 3 var.
Wied. 290
J4g2.Üks tuhat, kaks tuhat, jumal teab mitu tuhat sõitvad raudse linna sisse? [Lahendus puudub]
Kär 1954 (H. Ploom)
J4h.Sada-sada, tuhand-tuhand saave raudse linna? Oa ja herne pannas patta
Trv 1894 (A. Rull)
J4i.Sada-sada, tuhat-tuhat jooksevad kokku raudse linna? Keeduvilja kallatakse paeasse
Saa 1889 (J. Tuul)
J5a.Sada-sada, tuhat-tuhat käivä ümbre niidsesilla? Sõõrdmine
Rõn 1889 (P. J. Tamm)
J5b.Sada-sada, tuhat-tuhat läheb niinest silda mööda? [Lahendus puudub]
Plt dat-ta (J. Landsmann)
J5c*.Tuhat-tuhat, sada-sada sõitvad niinest silda mööda? Toit lähäb läbi emaka kõhtu
Vän 1889 (J. Peterson)
2Vän, Vän v. Trt, 2Tor, Pil, Plt - 7 var.
J5d*.Sada ja tuhat jooksevad niidsist silda mööda? Herned sõelas
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Hls, Hel - 2 var.
J6.Tuhat sada sõitvad raudsilda mööda? Herned keevad paas
KJn 1870 (J. Tiedemann)
J7+.Tuhant-tuhant, sada-sada sõitvat ütte silda mööda? Hernes
Krk 1936 (M. Sarv)
Hää, Krk - 2 var.
J8.Sada-sada, tuhat-tuhat sõitva silda pite, läävä raudsede liinä? Hernide paakaast pite patta valamine
Ote 1939 (A. Kroon)
J9a.Üks tuhat, kaks tuhat, kes tääb mitu tuhat sõitvad siidisilda kaudu, lähvad raudse linna sisse? Herneste sõõlumine ja keetmine
Kär 1889 (T. Jank)
J9b.Üks tuhat, kaks tuhat, juuas teeb mötu tuhat sõitvad siidisülda kaudu, lähvad raudse linna sisse? Herned, kui neid sõõlutakse ja katla pannakse
Kaa 1889 (J. Koppel)
J9c*.Üks tuhat, kaks tuhat, jumal teab mitu tuhat sõitvad siidisilda mööda raudse linna sisse? Herned katlas
Kär 1890 (K. Loiken)
Sa, Kär - 2 var.
J9d*.Üks tuhat ja kaks tuhat, jumal teab kui mitu tuhat sõitsid siidisülda kaudu, läksid raudse linna sisse? Herned
Kaa 1889 (A. Töll)
Kär, Kaa - 2 var.
J9e.Üks tuhat, kaks tuhat, jumal teeb mitu tuhat sõitvad siidisülda kaudu, lähvad raudse linna sisse kõrr? Herned kaltakse sõõlast katle
Kaa 1889 (D. Jakson)
J10*.Tuhat-tuhat, sada-sada sõitvad sinist sildä möödä, lähväd raudse linna sissi? Herned pandse patta
Kõp 1888 (V. Reiman)
Kuu, Kõp - 2 var.
J11.Tuhat-tuhat tulevad, sõitvad Sõrve silda mööda, lähvad raudse linna sisse? Herned lähvad paja sisse
Kir 1937 (H. Veelman)
J12.Tuhat-tuhat, sada-sada sõitvad kivisi[l]da mööda, lähevad raudsi linna? Herned sõelas
Vän 1894 (E. Tetsmann)
Tõs, Vän - 2 var.
J13.Tuhat-tuhat, sada-sada sõitva keräst [sic!] sildä pitti ravvatsehe liina? Hernit ehk upe valetas patta
Võn 1889 (T. Lätti)
J14.Tuhat-tuhat, sada-sada lääve üle vasksilla raudlinna? Tangud pannakse üle tule patta
Hel 1874 (A. Wahlberg)
J15.Sada-sada, tuhat-tuhat veerevad üle nahkse silla raudsesse linna? Herned sõelalt pannakse kätega patta
Vän 1971 (E. Maasik)
J16.[Üks] tuhat, [kaks] tuhat, kes teab mitu tuhat sõitvad siiditeed kaudu, lähvad raudse linna sisse? Herned katlas
Kär 1898 (T. Sömer)
J17a.Tuhat-tuhat, sada-sada lähvad niinest teeda mööda suure raudse linna sisse? Herned katla
Muh 1947 (M. Kolk)
J17b.Sada ja tuhat lähevad niinest teed mööda linna, üks ei saa ühte, teine teist kätte? Sõela pealt kallatakse herned potti
Khk 1955/9 (anon)
Vrd. 1429
J18.Sada tuhat lähvad niinist sülda kautu tinalinna? Söölast herned pada
Ans 1891 (J. Magus)
J19*.Sada ja tuhat joosevad niinist silda mööda linna sisse (Hundert und Tausend laufen auf einer bastenen Brücke in die Stadt)? Erbsen mit einem Siebe im Kessel getragen
Tt 1732 (A. Thor Helle)
JJn, Tor, Tt - 3 var.
• Helle 369 (98); Willmann 172 (88); Lönnrot2 192 (140); Wied. 286; KAH EKAl 162 ja 164 (92)
J20a.Tuhat-tuhat, sada-sada sõitvad niinest silda mööda, langvad raudse haua põhja? Herned
Tor 1889 (J. Tilk)
E EM 157 (1505); E EM2 136 (1962)
J20b.Sada-sada, tuhat-tuhat sõitvad niinest silda mööda, lastakse raudse haua põhja? Herned
Tor 1957 (A. Schmuul, M. Tiitsmaa)
2Tor - 2 var.
J21.Tuhat-tuhat, sada-sada tansvad mööda puudest silda, langvad raudse haua põhja? Herneid pannakse patta
Tor dat-ta (J. Tilk)
J22*.Tuhat-tuhat, sada-sada lähvad üle niinesilla raudse kõrtsi tantsma? Herned ja leatsid
Koe 1890/3 (H. Schultz)
Koe, Trm - 2 var.
J23.Tuhat-tuhat, sada-sada sõitvad hiirisilda mööda, lähvad raudse kõrtsu tantsima? Herned
Ris 1889 (J. Holts)
J24.Sada ja tuhat lähevad niinist teed mööda raudrootse? Oad ja herned pannasse patta
Jäm 1977 (A. Tõnnson, V. Tülp)
J25.Tuhanded miljonid lähevad puusilda mööda raudrootsi? Herned keevad paja sees
Jäm 1906 (H. Usin)
J26.Tuhat-tuhat, sada-sada lähevad raudsesse patta? Herned
JJn v. Koe 1928 (K. Böckler)
J27*.Tuhat-tuhat, sada-sada lähvad üle niinse silla raudse jõkke? Herned üle sõela patta
VJg 1921 (M. Jürna)
VJg, Lai - 2 var.
J28.Tuhat-tuhat, sada-sada sõitva ravvatsede silda pite ravvatsede jõkke? Herne panemine, pesed pangis ja valad patta
As 1996 (A. Korb, E. Vahtramäe)
J29+.Sada ja tuhat jooksevad siledad silda möeda ühte merde? Herned lähevad sõela möeda pajasse
VMr 1890 (J. Reise)
VMr, Vig, Hls - 3 var.
J30.Tuhat-tuhat, sada-sada läävad niinest silda mööda rauatsede merde? Teri kallatakse patta
Puh 1888 (H. Huik)
J31.Tuhat-tuhat, sada-sada sõitva siidist silda müüdä, kalevista kangast müüdä, ravvatsede mere põhja? Herne, ua patta kallaten
Nõo v. Ote 1891 (P. A. Speek)
J32a*.Tuhat-tuhat, sada-sada lähme raudas merde? Herned patta
Hel 1893 (J. Karu)
2Hel - 2 var.
J32b.Tuhat-tuhat, sada-sada lähvad raudse mere linna? Herned keemas
Tor 1887 (J. Tilk)
J33.Tuhat-tuhat, sada-sada jooksevad Raudsi merde? Herned pannakse patta
Hel 1874 (A. Wahlberg)
J34*.Tuhand-tuhand, sada-sada sõitva Rootsi merde? Herne kallates patta
Hel 1887/9 (J. ja P. Einer)
Hel, Rõn - 2 var.
J35.Tuhat-tuhat, sada-sada lääva niitsesilda mööda raudsede luhta, vasitsede Narva? Oa pandas patta
Puh 1890 (P. Kalk)
J36.Tuhat-tuhat, sada-sada lääva niitsest silda mööda rauatsede Narva? Herneid pandaks patta
Puh 1889 (J. Andresson)
J37a*.1) Sada-sada, tuhat-tuhat sõidavad niinesilla pääl, niinesilla päält raudalinna, raudalinnast nahkapauna? Herned
Plt 1917 (M. Palm)
2) Tuhat-tuhat, sada-sada jookseb mööda niinesilda, niinesillast raudse linna, raudsest linnast nahkse pauna? Kile (kaerajahust toit)
Pil 1888 (S. Käär)
Tür, SJn, KJn, 3Pil, Plt, Ran - 8 var.
J37b.Tuhat-tuhat, sada-sada lähvad raudse linna, raudse linnast nahkpauna? Herned pajas, pärast kõhus
Pai 1935 (H. Neumann)
J37c.Sada-sada, tuhat-tuhat sõitvad mööda niinesilda, niinesillast nahkapauna, nahkapaunast vastu maad? Hernesöömine
Tür 1961 (M. Männik)
J37d.Sada-sada, tuhat-tuhat käivad meda niinesilda, niinesillast raudse linna, raudse linnast nahkapauna, nahkapaunast vinvalinna, vinvalinnast maalinna? Herned: enne sõelas, siis pajas, siis inimese kõhtus, siis sea kõhtus, siis maas
Tür 1936 (H. Neumann)
J37e.Tuhat-tuhat, sada-sada sõitvad mööda niinesilda, sealt raudhauda, sealt nahkpauna? Herned
Vän 1889 (A. Lossmann)
J37f.Käib niinesilda mööda, niinesillast raudakotti, raudakotist puupuhku, puupuhust nahkapauna, nahksest paunast ilma mööda laiali? Herned
Pil 1888 (S. Käär)
Pil, Rõu - 2 var.
E EM 59 (399); E EM2 53 (509); Nurmik II 42 (15)
J37g.Tuhat-tuhat, sada-sada lähvad niinesilda mööda raudse linna sõdima, raudse linnast puisepukki, puisepukist luiselukki, luiselukist nahkapauna, nahkapaunast sitamääle, sitamäält siamääle? Toidu teekond
Ann 1929 (R. Viidebaum)
J38+.Mitu tuhat, setu tuhat lähevad täna raudse linna? [Lahendus puudub]
Pöi 1927 (V. Noot)
Jür, Pöi, Vän - 3 var.
J39+.1) Tuhat-tuhat, sada-sada lähvad raudsilla sõtta, ma ise istun leelõukal, peksan ubinaid pekkari persse? Herned pajas, sealiha sees, inime liigutab ringi
JJn 1909 (A. Martin, V. Rosenstrauch, J. Välbe)
2) Tuhat-tuhat, sada-sada sõidab raudse tõllaga? Herned pajas keemas
SJn 1907 (M. Saar, H. Siimer)
JJn, Tln, SJn - 3 var.
K1*.Sõda sõit üle pähnädse silla rauatsõllõ liina? Kiislat (kaerapuder) kurnatakse
Rõu 1895 (P. Kanger)
Kan, Rõu, Vas - 3 var.
K2a*.Sõda sõidab niinist silda mööda, läheb raudse linna? Herned patta
Pst 1887 (J. Kunder)
Rak, 2Pst, Vil, Nõo, Tt - 6 var.
• Just Sak. Kal. (1882) 151 (9); Kündja nr. 21 (1885) 111 (35); EMrd III 237
K2b.Sõda sõidab niinest silda mööda, saab raudse linna? Herned sõelas
Trm 1894 (E. J. Õunapuu)
K2c*.Sõda sõit niinest silda mööda seni ku raudlinna? Herned, sarjast patta
Krk 1936 (M. Sarv)
Tor, 2Hls, Krk, Trv, 2Pst, Ksi - 8 var.
K2d*.Sõda sõdib niinest silda mööda, läheb raudse linna? Hernid sõelutakse ja pandakse patta
Äks 1893 (P. Sepp)
Vil, Äks - 2 var.
K2e*.Sõda sõdib niinest silda mööda raudsesse linna? Hernid kallatakse patta
Pst 1893 (J. Reevits)
Pst, Tt - 2 var.
K2f*.Sõda jookseb niinest silda mööda ja lähab raudse linna? Herned kallatakse patta
KJn 1870 (J. Tiedemann)
KJn, Trm, Trt - 3 var.
K2g.Sõda läheb üle niinse silla raudse linna? Herned veereteta pajasse
Jõe 1889 (G. Kivikangur)
K2h.Rähnist sõda sõidap niitsest silda mööda ja lähäb ravvatsehe liina? Hernit kallatase patta
Räp 1875 (J. Jagomann)
K2i1*.Sõdavägi läheb üle niinse silla raudse linna? Herned patta
Trm 1929 (R. Viidebaum)
Juu, Trm, MMg - 3 var.
E EM 144 (1355); E EM2 125 (1772)
K2i2.Vägi läheb niinist silda mööda raudse linna? Herned lähvad sõela põhja mööda padase
Jõh v. Iis 1889 (D. Timotheus)
K2j.Kanatiri vägi lähäb üle niintse silla raudse linna? Hermed kiädeti sualaga, panti sõula
Kod 1940 (S. Tanning)
EMrd IV 228 (123)
K2k.Suur Kanaderi vägi läheb üle niinse silla raudsesse linna? Herned lastakse sõelast padasse
VJg 1960 (E.-R. Ennuse)
K2l.Kraanati vägi lähab üle niinse silla raudse linna? Ubad üle sõela patta
MMg 1889 (K. E. Martinson)
K2m.Sõda sõit niidsist silda mööda raudlinna sissi ku kõrin? Hernid ehk ube kallats patta
Krk 1889 (J. Kuusik)
K3a.Sõda sõidab niinest silda möödä? Hernid kallasse sõglast patta
Hls 1889 (M. Ilus)
2Hls - 2 var.
K3b.Sõda sõdib niinese silla pial? Vilja sõelutakse
KJn 1932 (J. Grauberg)
Hls, KJn, Tt - 3 var.
• Mötleja 30 ja 54 (125)
K3c.Raudne vägi läheb üle niidse silla? Herned sõelas
Trm 1895 (J. Tihane)
K4a1.Sõda sõit raudsihe liinä? Hernid pantas patta
Plv 1890 (J. Tamm)
Nõo, Kan, Rõu, 2Plv, 2Se - 7 var.
K4a2.Sõda sõidab raudlinna möödä? Herned keeve paan
Hls 1888 (P. Ruubel)
K4a3.Sõda sõidab raudlinna mööda, pää sel'lan? Hernad keevad paas
Hls 1893 (O. Sapas)
K4b*.Sõda sõdi ravvatsen liinan? Ua ehk herne keeva
Võn 1894 (J. Suits)
HJn, Krk, Hel, SJn, Pil, MMg, Võn, Tt - 8 var.
Vrd. 1910 2092 2094B1c
K4c.Sõda taples rauatsen liinan? Herne keeva paan
Võn 1888 (J. Kripson)
Võn, Ote - 2 var.
K4d.Sõda lähab raudise linna? Herned patta
Plt 1878 (K. Moks)
2Plt - 2 var.
K5a1.Sõda sõit raudsilda müüdä? Herne ja ua kiimine
Krk 1893 (J. Hünerson)
Krk, 3Vil, Kõp, Pil, Trm - 7 var.
E EM 143 (1351); E EM2 124 (1767)
K5a2*.Sõda sõidab raudsilla pääl? Herned pajas
Kõp 1903 (M. Evert)
Amb v. JMd, PJg, Hls, Kõp - 4 var.
K5b*.Sõda sõdib raudsilda mööda? Herned keevad paas
Vil 1889 (J. Köögardal)
Krk, 4Vil, Tt - 6 var.
Wied. 287
K6.Sõda sõdib vasksilda müüda? Herned keevad pajas
Vil 1936 (L. Takk)
K7.Sõda sõdib jõhvitse silla pääl? Sõglaga sõõrutas
Rõn 1889 (C. Berg)
K8+.1) Sõda sõdib sinist silda mööda, kuni saab raudse linna? Kui keegi ube sõelub ja neid raudse linna, s.o. patta keema paneb
MMg 1888 (A. Artis)
2) Sõda sõidab nahksilda mööda ja lääb raudsess linna? Herneid sõelutakse ja kallatakse patta
Pst 1888 (J. Jaakson)
2Hlj, Pst, MMg - 4 var.
K9*.Sõda sõedab silda müüda, saab raudse linna? Herned lähvad patta
Pst 1936 (L. Köögardal)
Hel, Pst, Pst? - 3 var.
Vrd. 1971
K10*.Sõda sõidab ja läheb niinset teed mööda raudse linna? Hernid sõelutakse ja pannakse patta
Äks 1894 (J. J. Millert)
Pst, Äks - 2 var.
K11.Sõda läheb üle niinesilla raudsesse jõkke? Herneste poetamine
Pai 1926 (R. Viidebaum)
K12.Sõda sõidab raudset teed pidi? Herned pajas
Hel 1928 (E. J. Kase)
K13.Sõda sõit sõkla müüdä? Supp kiib
Ote 1889 (J. Kivisaar)
K14.Sõda sõit kivist silda pite, savitsõhe liina sisse? Hernid valõtas patta
Se 1934 (A. Kits)
K15.Sõda sõiti üle niitsisilla, kilinal-kõlinal karratsele liina? Herneid valatakse sõelast patta
Võn 1958 (G. R. Sordla)
K16.Sõda sõdib raudset silda mööda, raudsest sillast lähäb viltse koppa, viltse kopast nahkpauna? Herned pajas, kausis, kõhus
KJn 1890 (A. Pihlak)
L1a1.Kirju kari läheb niinest silda mööda raudse linna? Herneveeretus
Rak 1888 (M. Tamm)
Jõh, Iis, 3Hlj, Rak, Amb, Kuu, Kos, Äks, Rõu - 11 var.
Ol. Lisa nr. 14 (1888) 223 (1)
L1a2*.Kirju kari läheb üle niinest silla raudse linna? Herned üle sõela pajasse
Hlj 1888 (K. Leetberg)
2Hlj, Kad, Amb, 2Kuu, HJn, Pil - 8 var.
L1a3.Kirju kari lähäb üle Niineva silla raudse linna? Herned patta
HJn dat-ta (E. Normann)
L1b.Kirju kari jookseb üle niinse silla raudse linna? Hernesõulumine
Jõe 1889 (H. Pahlberg)
L1c1*.Kari läheb üle niinise silla raudase linna? Seul ja herned
Kuu 1911 (G. Vilberg, K. Viljak)
Hlj, Kuu - 2 var.
L1c2.Kari läheb raudse linna niinest silda mööda? Herned jooksevad pajasse sõela põhja pealt
Jõe 1888 (H. Tutar)
L2.Kari läheb üle niinese silla? Herneveeretamine üle sõela põhja (veeretamine = puhastamine)
Tln 1940 (G. J. Kallus)
L3a*.Kirju kari liab raudlinna? Hermed patta
Kod 1894 (J. Tamm)
Rkv, Kod, 2San, Rõu - 5 var.
L3b.Kirju kari sõidab raudses linnas? Pada keeb
Jõe 1889 (G. Kivikangur)
L3c.Kiri kari aias ravvatsede liina? Hernit kallatas patta
Urv 1890 (J. Teder)
L4.Kirju kari läheb üle raudse silla? Herneid lastakse pajasse
Kos 1888 (J. Riesenkampf)
L5.Kirju kari lähäb üle viimse raudsilla raudse linna sisse? Herned
Jõe 1878 (F. Matson)
L6.Karja aetas üle ravvatse silla mõtsa? Hernit v[alatakse] patta
Kan 1888 (J. Väggi)
L7.Kari läheb üle kalevist silla? Herneveeretamine üle sõela põhja
Tln 1940 (G. J. Kallus)
L8.Kirju kari läheb üle kivisilla? Uad patta
Äks 1926 (P. Berg)
L9*.Kirju kari läheb üle niinesilla raudsesse jõkke? Herned patta
Tür 1930 (R. Viidebaum)
Rkv, Tür - 2 var.
L10.Kirju kari läheb raudse jõkke? Herneveeretamine
Jür 1888 (M. Petroff)
L11.Kirju kari läheb musta meresse? Herned lähevad pajasse
Kos 1890 (J. Härg)
2Kos - 2 var.
L12.Kirjava kari lähtep üli niinise silla, virr-varr vaskise linna? Herned seulast katla lastes
Kuu 1907 (H. Schulzenberg)
L13.Kirju kari läheb üle neitsisilla raudse linna? Herned valatakse pajasse
HJn 1895 (J. Kirschbaum)
L14.Kirju kari jookseb niinest silda mööda, enne kivikülasse, säält musta mõisa? Herned sõelast, kausist pajasse
Hlj 1890 (K. Leetberg)
M1*.Valged lammad lähvad üle niitsesilla raudse linna? Hernid kallatakse sõela seest patta
Kul 1929 (H. Tampere)
Kuu, 2Kul, Hii - 4 var.
M2a.Lambad lähvad raudsi linna, kilina ja kolina? Herned valatakse patta
Pär 1902 (J. J. Pulst)
M2b.Lambad lähevad kilinal-kõlinal raudsesse linna? Herneid valatakse patta
Saa 1930 (A. Räägel)
M3.Valgäd lambad lähvad ölä raudsä sölla? Hernäd lastaksä keedälekosä
Phl 1889 (J. Mey)
M4.Valged lammad lähvad raudteed mööda merde mis kõrina? Herned pannasse patta keema
PJg 1888 (J. Reinson)
E EM 169 (1633); E EM2 146 (2125)
N1a.Tillukese tallekese läävä ravvatsede liina? Herneid pandas patta kiimä
Rõn 1967 (A. Mankin)
Rõn, Ote - 2 var.
N1b*.Tillukese tallekese sõitva ravvatsede liina? Hernit pandas patta
Ote 1893 (J. Tammemägi)
Ote, Kan - 2 var.
N2.Tillukese tallekese lääva ravvatsehe merde? Hernit kallatas patta
Kan 1895 (J. Tedder)
N3.Tillukene tallekene sõit linast teeda mööda ravvatsede liina? Hernit valetas patta
Ote 1889 (V. Vaher)
N4.Tillukõsõ tallukõsõ läävä luutsõdõ liina, nahatsõdõ pauna? Hernide söömine
Ote 1890 (J. A. Palm)
Vrd. 1651Fc 2215 2219
O.Muste- ja valgekirju lehmad lähevad raudsesse linna? Herned patta
HJn 1889 (H. Tiidermann)
P.Hallid härjad lähvad mööda niinesilda raudsesse linna elama? Herned veeretakse mööda sõela põhja patta
Lai 1904 (J. Ermann)
Qa.Kured lähvad kudrutes mööda niinse silla ja raudse linna? Herned sõelas ja pajas
VMr 1890 (A. Elken)
Vrd. 2160c
Qb.Kure lääva ravvatsede liina? Hernid valetas patta
San 1888 (K. Gross)
R1.Rigisevad, ragisevad, sõitvad niinesilda mööda, lähvad raudse linna sisse? Herned patta
PJg 1893 (M. Reimann)
R2.Kirinad-kõrinad lähevad üle raudse silla raudsesse linna? Herned kallatakse patta
Pär 1888 (H. Martinson)
R3.Kilinad-kolinad lähvad üle raudse silla? Ubad ja herned kallatakse potti
Vig 1889 (M. Liedenberg)
R4a1.Tirinel-tärinel lääva raudaste liina? Herne valetes patta
Krl 1887/9 (J. ja P. Einer)
R4a2.Tirises ja tõrises, lätt ravvatsele liina? Uppe ehk hernit valetas patta
Võn 1894 (J. Suits)
2Võn, Räp - 3 var.
R4a3.Tiris Tõrissega läävä ravvatsehe liina? Upe ehk hernit valetas patta
Võn 1889 (T. Lätti)
R4b1.Tirinaga-tärinaga ravvatsede liina? Hernid kallatas patta
Ote 1889 (E. Brücker)
Lai, Ote, 4Rõu, Vas - 7 var.
• Meelej. nr. 48 (1887) 384 (22); E EM 154 (1471); E EM2 134 (1922); Nurmik II 42 (14); Puus. KH III5 74; Metstak2 31
R4b2.Tirinäl-tärinäl ravvatsõhõ liina? Hernit valõtas katlahõ
Rõu 1896 (H. Treu)
Amb v. JMd, 2Trm, San, Rõu - 5 var.
Lasteleht nr. 8 (1940) 160 (10)
R4b3.Tirinällä-tõrinalla ravvatsõhõ liina? Hernit valõtas patta
Vas 1937 (I. Daniel)
R4b4.Tirinale-tarinale, ravvad sehen [sic!] liina? Herne lääva katlahe
Võn 1926 (M. Blum)
R4b5.Tirinal-tõrinal, raudratta linn? Oad pajas
Hää 1924 (N. Taago)
R4c1.Kirinad-kärinad lähevad raudse linna? Herned pannakse katla
Pöi 1894 (T. Undritz)
Pöi, Hää - 2 var.
R4c2.Kirinäd-kõrinad lähtväd raudsõ ljõnna? Herned patta
Khn 1934 (T. Saar)
2Khn, Hää - 3 var.
R4c3.Kirinaga-kärinaga lätt ravvatsõhe liina? Hernid pandas patta
Rõu 1895 (A. Perli)
R4c4.Kirinal-kärinal lähvad raudse linna? Herned, tangud kallatakse patta
Hää 1934 (J. Nurme)
Hää, Pil - 2 var.
R4c5.Kilinal ja kolinal lähvad raudse linna? Uad lastakse patta
Hää 1889 (E. Grant)
R4c6.Kolinal ja mürinal lähevad raudsesse linna? Herned valatakse patta
Ote 1957 (V. Sõna)
R4 c7.Kirises ja kärises, lätt ravvatsehe liina? Hernid kallatas patta
Vas 1894 (P. Saar)
R4d1.Kirises, kärises ravvatsehe liina? Hernit valetas patta
Plv 1890 (J. Tobre)
R4d2.Kiiksas, kaaksas, raudsas linnas? Nõelatoos
MMg 1889 (K. E. Martinson)
R5a1.Tirr-tirr tiid pite ravvatsehe liina? Herned patta
Kan 1888 (G. Veski)
5Kan, 4Urv, Krl, 2Plv, Räp, Vas, Vas v. Se, 3Se - 18 var.
R5a2.Tirr-tarr tiid pite ravvatsehe liina? Herneste kaldamine patta
Plv 1927 (E. Lepasson)
R5a3.Tirra-tarra tiid pite ravvatsehe liina? Hernid valetas patta
Kan 1963 (R. Praakli)
R5a4.Tirr-tirr tiid mööda ravvatsede liina? Hernit kallatas patta
Urv 1890 (J. Teder)
Vil, 2Ote, 3Urv, Rõu, Plv, Se - 9 var.
E EM 154 (1472); E EM2 134 (1924)
R5a5.Tirr-tarr taad [sic!] mööda ravvatsede liina? Hernit pandas patta
San 1893 (J. Tammemägi)
2San - 2 var.
R5a6.Tirr-tõrr teed müüdä rauatsõle linnä? Hernete pajasse valamine
Urv 1955 (T. Prisko)
R5b.Tirr-tirr rauasele linna? Herneid valetakse patta
Urv dat-ta (E. Mandel)
R6a1.Tirr-tirr tiid pitte ravvatsõhe majja? Pada
Rõu 1888 (A. Jennes)
R6a2.Tirr-tirr tiid mööda rauatsede majakeste? Hernid valetas patta
Krl 1889 (E. Kornel)
2San, Urv, Krl, Rõu - 5 var.
R6a3.Tõrr-tõrr tiid mööda rauatsele majja? Herned patta
Krl 1962 (T. Kaevando, L. Osjamets, R. Preisman)
R6b.Tirr lätt tiid müüdä ravvatsõhe majja? Hernid valõtas patta
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
R6c.Tirr-tarr raudsele majja? Herne patta laskmine
Vlg 1903 (J. Undritz)
R7.Tirr-tirr tiid müüda karratsehe liina? Herneid kallatakse patta
Vru 1925 (J. Kont)
R8.Kirradi-kõrradi raudsesse merde? Herneste patta kallamine
Nõo 1924 (L. Rosenberg)
R9.Tirisõs, tarisõs ravvatsõhe liuda? Hernit kallatas katlahe
Räp 1889 (J. Poolakess)
R10.Kirr-tirr ravvatsede patta? Herned lastakse patta
Har 1957 (S. Lätt)
S1.Kullekese-kallekese sõitva ravvatsele liina? Herne valetas patta
Võn 1895 (J. Moodis)
S2a.Kirinupud-karinupud sõitvad niinesilda mööda, lähevad raudse linna sisse? Herned lähevad patta
Käi 1928 (M. Meiusi)
S2b.Pimbulased-pambulased lähevad niinist silda mööda raudase linna? Herned, sõel ja pott
Vai 1893 (J. Sorro)
S3.Riitsiku-raatsiku lääve nahksilda müüdä raudese meresse? Herned pandas patta kiima
Hel 1936 (A. Grünvald-Univer)
S4.Herjukese-harjukese, valge vati mehekese, musta mütsi poisikese, sõitva kuulsa kuningriiku, ravvatsede pääliina, üle niinesillakese? Hernid kallatas patta
Nõo v. Ote 1890 (P. A. Speek)
Z.Kire kari, valge väli, lähvad raudsesse linna? Hernesupp panna keema
Vai 1893 (D. Torpan)
Kontam.: = 2385M
Vrd.191U1b1 1431 1886 2233 2274 2276 2277 2278 2279