| 1769. | PUUST TETTU PUKA-PAKA, NIIDSIST TETTU NIKA-NAKA, SÕMERINE RÄÄTSKOP? Leivamõhk, sõgel, ahi - 10+201+79+30 = 320 (432) var. |
| A1a1. | Puunõ puka-paka, savinõ sika-saka, nitsine nika-naka? Mõhk, ahi, sõkl Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv) Har, Rõu - 2 var. |
| A1a2. | Puune puka-paka, niidsine nika-naka, savine sika-saka? Leivaküdsämise riista: mõhk, sõel, ahi Har 1888 (anon) |
| A1a3*. | Savinõ sika-saka, puunõ pika-paka, niidsinõ nika-naka? Ahju, levävann, sõgõl Rõu 1932 (H. Tampere) Har, Rõu - 2 var. |
| A1a4*. | Niidsine nika-naka, puunõ puka-paka, savinõ suka-saka? Sõgõl, leevämõhk, ahi Rõu 1895 (A. Perli) Har, Rõu, Vas - 3 var. |
| A1a5. | Niinest tehti nika-naka, puust tehti puka-paka? Sõel Kod 1887 (S. Käär) Kod, Võn - 2 var. E EM 111 (995); E EM2 98 (1324) |
| A1a6*. | 1) Puust tehtud puka-paka, niinest tehtud nika-naka? Sari Vil 1893 (J. Evert) 2) Puust tettu puka-paka, niitsepinnust nika-naka? Sõgel Rõn 1889 (A. Rahi) 3) Puust pika-paka, niinest nika-naka? Sõel Kod 1889 (J. Moisa) Vil, Lai, Kod, Äks, Rõn - 5 var. |
| A1a7. | Rauast tehti rika-raka, puust tehti puka-paka? Püss Kad 1896 (J. Sõster) |
| A1a8. | Niinest tehtud niga-naga? Sõel Kad 1888 (J. Aab) |
| A1b1. | Puust tettü puhka-pahka, niidsist tettü nihka-nahka? Sõgel Võn 1889 (T. Lätti) |
| A1b2*. | Puunõ puhka-pahka, niidsene nihka-nahka, savine sihka-sahka? Leivanõu, sõel, ahi Krl 1959 (A. Reigo) Krl, Rõu - 2 var. |
| A1b3. | Puunõ puhka-pahka, savinõ sihka-sahka, niidsinõ nihka-nahka, pikk hand hiit, must suu võtt? Leeväannum, ahi, sõgõl, leevälapju, ahusuu Har 1959 (A. Reigo) |
| A1b4. | Savinõ lihka-lahka, puunõ plihka-plahka, leeväne lihka-lahka? Leib ja lapja ja ahu Krl 1910 (H. Ojansuu) |
| A1c1. | Puinõ pukõr-pakõr, savinõ sikõr-sakõr, niidsine nikõr-nakõr? Vasna, ahi ja sõgõl Se 1934 (M. Peramets) 3Se - 3 var. |
| A1c2*. | Puinõ pukri-pakri, niitsine nikri-nakri, savinõ sikri-sakri? Leivävasna, sõgel, tarõahi Se 1935 (A. Kits) 2Se - 2 var. |
| A1c3*. | Siker-saker savine, piker-puker puune, niker-näker niidsine? Ahi, leivamõhk, sõgel Urv 1890 (J. Teder) Urv, Rõu - 2 var. |
| A1c4. | Savine sikõr-sakõr, niidsine nikõr-nakõr, puunõ pukõr-pukõr? Leivatahas, sõgõl, leivamõhk Ote 1890 (J. A. Palm) Ote, Se - 2 var. |
| A1c5*. | 1) Niker-naker niidine, puker-paker puine, siker-saker savinõ? Sõel Se 1937 (N. Ress) 2) Niitsinõ nikõr-nakõr, puinõ pukõr-pakõr, savinõ sikõr-sakõr? Sõgõl, vasna ja leeväkohetus Se 1930 (V. Ruusamägi) TMr, 5Se - 6 var. |
| A1c6*. | Puune pukõr-pakõr, savine sikõr-sakõr? Leevämõhk ja sõkõl ja ahju Se 1901 (E. Kaiv) 2Se - 2 var. |
| A1c7. | Puust tehtud pukker-pakker, niinest tehtud nikker-nakker? Viisk Lai 1888 (M. Kolluk) |
| A1c8. | Siidine sikõr-sakõr, niidsine nikõr-nakõr, puinõ pukõr-pakõr? Sõgil Se 1940 (N. Koplimägi) |
| A1d1. | Puust pikerdud-päkerdud, savist sikerdud-säkerdud, niinest nikerdud-näkerdud? Maja, ahi, viis Hls 1891 (J. Riiet) |
| A1d2. | Niidsine nikõrd-näkõrd, puinõ pikõrd-pakõrd, savinõ sikõrd-sakõrd? Niidsine sõgõl, puinõ leevävasna, savinõ ahi Se 1928 (T. Linna) |
| A1e. | Nikel-näkel niinest tehtud, pikel-pukel puust tehtud? Maja, ahi, korsten Pöi 1894 (T. Undritz) |
| A2a. | Kupõr-kapõr kuusinõ, nipõr-napõr niidsinõ, jamps üle jaahumäe ja sõit üle sõmmerpalo? Sõgõl Räp 1949 (J. Sulengo) |
| A2b. | Niidest tehtud nipa-napa? Sõel Tt 1907 (anon) • Leoke Vv Tähtr. (1907) lk-ta (11) |
| A2c. | Niinest nippi-nappi? Sõel JJn 1897 (J. A. Rehberg) |
| A2d. | Kivine kimbel-kambel, niitsine nimbel-nambel, puune pumbel-pambel? Ahi, sõgel, leivamõhk Urv 1990 (A. Koort) |
| A2e. | Niidsist tettu niper-naper, puust tettu pomber-pamber? Sõgel, leivaanum Võn 1950 (L. Kilk) |
| A2f. | Savine siker-saker, puine puper-paper, niidsine niker-näker? Ahi, leivamõhk, sõel Se 1924 (H. Jänes) |
| A2g. | Puust tehtud punder-pander, niinest tehtud niker-naker? Sõel VMr 1889 (K. Roost) Hlj, VMr - 2 var. |
| B1a1. | Puust tehtud puka-päka, niinest tehtud nika-näka, sõmerane räästik? Sõel MMg 1887 (K. Pedak) E EM 131 (1223); E EM2 114 (1601) |
| B1a2*. | Puust tettu puka-paka, niidsist tettu nika-naka, sõmerine räätskop? Leivamõhk, sõgel, ahi Ote 1888 (H. Nugin) Kod, TMr, Võn, 2Nõo, Puh, Ote, Plv, Tt - 9 var. |
| B1a3. | Puust tehtud puka-paka, niinest tehtud nika-näka, sõmerane rääskup? Sõel Äks 1926 (P. Berg) Vrd. 1765A12 |
| B1a4. | Puust tettu pikka-poka, niidsest tettu nikka-noka, sõmerane rääskop? Sõel TMr 1890 (J. Mägi) |
| B1a5. | Puust tettü pika-peka, niidist tettü nika-naka, sõrmiline rääskukene? Sõgel ehk sari Ote 1889 (O. Grossschmidt) |
| B1b*. | Niidsist tehtud nika-naka, puust tehtud pika-paka, sõmerine rääskuk? Sõel, mõhk, ahi Hel 1874 (A. Wahlberg) Hlj, Hel, Võn, 2Kam, Nõo - 6 var. |
| B1c1. | Puust tehtud puka-paka, savist tehtud sika-saka, niidsene rääskop? Leivaküpsetamise ahi, sõel eP 1889 (J. Pint) |
| B1c2. | Puust tetäs pika-paka, luust tetäs luka-laka, sõmerane rääskop? Härjäike Võn 1889 (T. Lätti) Vrd. 1713 |
| B1d. | Puust tettu puka-paka, niitsepinnest nühka-nähka, sõmerine rööskopp? Annum, anuma mõskmise tuust ja anumamold Rõn 1888 (A. Andrei) |
| B1e*. | 1) Puust tettu puhka-pahka, niidsist tettu nihka-nahka, sõmerine räätskukene? Maja, katus, ahi Ote 1895 (C. Lipping) 2) Puust tehtud puhka-pähka, niinepinnast nühka-nähka, sõmerine räästik? Riistapesemise nuustik Lai 1897 (H. Asper) Lai, 2Ote - 3 var. |
| B1f1. | Puune pukker-pakker, niidine nikker-näkker, sõmerine rääskop? Leivämõhk, sõgel, ahi Ote 1892 (J. Ainson) |
| B1f2. | Niidsist tetas niker-näker, sõmerine rääskopp? Sõgel Ote 1889 (V. Vaher) |
| B1f3*. | Niidsist tettu niker-näker, puust tettu puker-paker, sõmerist tettu räädskopp? Viis, levämõhk, ahi Hel 1887/9 (J. ja P. Einer) Hel, Ote - 2 var. |
| B1g*. | Niitsist tettu niker-naker, puust tettu punker-panker, sõmerist tettu räätskopp? Viis, leivamõhk, ahi Võn 1895 (H. Mikkel) 2Võn - 2 var. |
| B1h. | Niidist tettas nikku-nakku, puust tettas pukku-pakku, sõmerine rääskop? Sannan käimine Kan 1896 (J. Ots) |
| B1i. | Nigiseb, nagiseb, prigiseb, pragiseb, sõmerane rääsiskupp, otsa ei ole ega tule? Kangakudumine TMr 1926 (L. Berg) |
| B2a. | Puust tehtod pupä-päpä, niinest tehtod nipä-näpä, suab kokko suur rääsikopp? Sõul Kod 1888 (J. Liiv) |
| B2b*. | Niidist tehtud nipa-napa, puust tehtud pumba-pamba, söömalinnu rääskopp? Sõõl, levanõu, ahi Saa 1889 (J. Tammann) Vig, Saa, Pst, Ote - 4 var. Meelej. nr. 33 (1887) 263 (16); E EM 111 (994); E EM2 98 (1322) |
| B2c1. | Puune pumber-pamber, närune nimber-namber, sõmerine räätskopp sisen? Saun, viht ja keris Võn 1895 (P. Rootslane) |
| B2c2. | Puust oll tettü pumbõr-pambõr, niitsist tettü nimbõr-nambõr, sõmõrinõ vääskop? Leivavann, sõel, ahi Urv 1958 (A. Reigo) |
| B2d. | Niitsist nimbõrdi-nambõrdi, puust pumbõrdi-pambõrdi, sõmerene rääskopp? Sõgõl, leevamõhk, ahi Räp 1889 (J. Poolakess) |
| B2e. | Niidist tettu niperdi-naperdi, puust tettu pomberdi-pamberdi, sõmerine rääskopp? Sõgel, leevämõhk ja ahi Kan 1889 (J. Väggi) |
| B2f. | Puune pummerdi-pammerdi, niidsine nimmerdi-nämmerdi, sõmerine rääsk? Leivaküdsämise riista: mõhk, sõel, ahi Har 1888 (anon) E EM 129 (1203); E EM2 113 (1579) |
| B2g*. | Niidsist nipõrdi-näperdi, sõmõrine räädsigukõnõ? Sõgõl, ahi Rõu 1889 (A. P. F. Kõiv) Kan, 2Rõu - 3 var. |
| B2h. | Niitsest tetas niper-naper, puust tetas pommer-pammer, sõmerane rääskopp? Sõgel, levamõhk, ahi Plv 1933 (R. Viidebaum) |
| B2i*. | Niidsist tehtas niper-naper, puust tehtas pumber-pamber, sõmerine räästkop? Sõgel, leivamõhk, ahi Urv 1887 (J. Paap) Kan, Urv, Plv - 3 var. |
| B2j1. | Niidile niper-naper, sõrmele rääskop? Sõrmkübar Plv 1893 (J. Melzov) |
| B2j2*. | Niidine nipper-näpper, puune pupper-papper, sõmõrane rääskopp? Sõgel, mõhk, ahi Plv 1924 (H. Jänes) Kan, 3Plv - 4 var. |
| B2k*. | 1) Nipõr-napõr niitsine, kupõr-kapõr kuutsinõ, sõmõrine rääskupp? Sõkl (sõel) Räp 1892 (M. Jennes) 2) Kuperdi-kaperdi kuusine, niperdi-naperdi niitsine, sõmerine rääskopp? Sõel Räp 1908 (H. Heering) Urv, Plv, 8Räp, 2Se - 12 var. |
| B2l. | Nibadi-nabadi, sibadi-sabadi, sõmerane rääsiskupi? Niied TMr 1926 (L. Berg) |
| B2m1*. | Nipet-näpet niitsepinda, sõmerast sai räätskopp? Varessapesa Trv 1889 (H. Kallas) 2Trv - 2 var. E EM2 99 (1329) |
| B2m2. | Nipet-näpet niidsekott, sõmerest sai räädskott? Pääsukesepesa ehk jahusõel Trv 1895 (P. A. Meil) |
| B3a. | Niidist tettäs nika-naka, puust tettäs pupa-papa, sõmerine räätskopp? Sõel, labidas, ahi Võn 1926 (M. Blum) |
| B3b. | Puust tettu piker-põker, niitsepinnest niper-näper, sõmerist räätspulgake? Leivamõhk, sõel, keres Rõn 1888 (P. Grünfeldt) |
| B3c. | Niidsist tetäs niker-naker, puust tetäs, pomber-pamber, kivist tetäs sõmerkop? Sõgel, mõhk, ahi Ote 1889 (J. Kivisaar) |
| B3d. | Puine pomber-pamber, nitsine nikerpuu, sõmõrine rääskopp? Leevämõhk, sõgõl, ahi Võn 1926 (M. Blum) |
| B3e. | Niidsist tettu nikker-näkker, puust tettu pommer-pammer, sõmerine rääskop? Sõgel, leivamõhk ja ahi Kan 1895 (J. Tedder) |
| B3f. | Puust tetas pomberdi-pamberdi, niidsist tetas nikerdi-nakerdi, sõmerine rääskopp? Leivamõhk, sõgel, ahi Ote 1889 (V. Vaher) |
| B3g. | Puust tettu pukerdi-pakerdi, niidsepinnust niperdi-näperdi, sõmerest sai räädskop? Ägel, sõgel, ahi Trv 1895 (P. Teckel) |
| B4a. | Puust pundsa-pandsa, niidsist nikerdi-näkerdi, sõmerist räätskull? Leevämõhk, viis ja sannakeres Rõn 1889 (P. J. Tamm) |
| B4b. | Puust on tehtu pungerid, niinist nidi-nadinad, somerist on rääskop? Leivaasti, soel, ahi VNg 1889 (S. Talo) |
| B5a. | Puust tehtud puta-pata, niitest tehtud nipa-napa, sõmerine rääskopp väikseid mune täis? Leivaküna, sõel, ahi Võn 1926? (anon) |
| B5b*. | Puust punder-pander, niinest niper-naper, sõredast rääskop? Sõel Ta 1889 (J. Kuusik) Ta, Plv - 2 var. |
| B5c. | Puust punder-pander, niinest nipper-napper, sõrmedega ress, lähker ja heinakess? [Lähker ja heinakess] Muh 1937 (R. Viidalepp) |
| B6a*. | Puust tehtud punderika, niinistä nidi-nädinä, sõmerista rääskoppi? Siul (sõel) Jõh 1889 (P. Paurmann) Jõh, Hlj - 2 var. |
| B6b*. | Puust tehtüd punderigu, niidist tehtüd nigä-nägä, someradi, someradi raspun? Vergü meresse laskemine Kuu 1892 (M. Odenberg) 3Kuu - 3 var. |
| B6c*. | Puust on tehtud punderikku, niinest nibi-nabina, solmerusta rääskoppi? Niinest sõelapõhi ja sõel VNg 1946 (A. Krikmann) Jõh, VNg - 2 var. |
| B6d*. | Puust on tehtud punderiku, maast on tehtud manderiku, niinist nirbe-näberiku, sumerist reiskopp? Leiva küpset[amine] Lüg 1921 (M. Jürna) Jõh, Lüg - 2 var. |
| B7*. | Puust pullulullukene, niinest nipperkoodikene, sõmerane räädsakene? Ahjuluud Hel 1893 (J. Karu) 2Saa, Hel - 3 var. Vrd. 1769E3b* 1769Td |
| B8a. | Kuusinõ kupli, savinõ sakri, sõmõranõ räätskulp? Tare, ahi, sõel Se 1938 (E. Kirss) |
| B8b. | Puinõ pokri, nidsine nikri ja sõmõrinõ räätskop? Mõhk, sõgõl, ahi Se 1935 (D. Karnask) |
| B8c. | Puine pukri, savine sakri, sõmõrinõ raaskupp? Kistavars Se 1938 (A. ja M. Reinola) |
| C. | Puust tehtud punder-pander, niinepuust nikker-nakker, sõmerist press? Siul (sõel) Jõh 1890 (N. Otto) |
| D1a. | Niinest nikerted, puust pokerted, sõmerest sai natsva? Sõõl Hls v. Pst 1914/5 (J. Ilus) |
| D1b*. | Puust tehtud piker-poker, niinest tehtud niker-naker, sõmerikust tatsvaar? Sõel Pil 1888/9 (T. Kiimann) Trv, Vil, Pil - 3 var. |
| D1c. | Puust tehtud pinker-punker, niinest tehtud nikker-nukker, sõmeraist staar? Lähker, märss, leib MMg 1890 (L. Jakobson) |
| D2*. | Puust pimber-pomber, niitsist niper-näper, sõmerist tatsvaar? Annum ehk pütt Rõn 1888 (A. Andrei) Trv, Pst, Rõn - 3 var. |
| D3a. | Puust tehti punder-pander, niinist tehti nika-naka, sõmerist sõtsvar? Lähker, leevamärss, ahi Ksi 1888 (T. Riomar) |
| D3b. | Puu punter-vunter, niines nikker-näkker, sõmeras tutsvaar? Piimapütik, leivamärss ja leib MMg 1891 (G. Puus) |
| D3c. | Puust tehtud punder-pander, niinest tehtud nikker-nakker, sõmerik tatvaar? Viisk, mis jalgas on karjastel KJn 1870 (J. Tiedemann) |
| D3d. | Puust punder-pander, niinest nikker-näkker, sõrmes sõtsvaader? Puust punder-pander on lähker, niinest nikker-näkker on märss, sõrmes sõtsvaader on lusikas Pal 1890 (L. Arst) |
| D3e. | Puust punder-pander, niinest nister-naster, sõmerast atsva? Pütt, märss ja leib Kod 1889 (O. Grossschmidt) |
| D4. | Matska tirka paskraud, sõmerikust tatsvaar? Villkraasid, ahi KJn 1870 (J. Tiedemann) |
| E1a. | Puust tehtud pukker-pakker, kivist tehtud kikker-käkker, savist tehtud tätsvaar? Ahi Tor v. SJn 1963 (P. Kippar) |
| E1b*. | Puust puker-paker, niinest niker-näker, sauest satsvaar? Lähker, köis, ahi VJg 1889 (J. Müllerbeck) VJg, Pai, Tür - 3 var. |
| E1c. | Niist nikker-nakker, puust pukker-pakker, suust sukker-sakker, sauest satsvaar? Ahi Pai 1934 (H. Neumann) |
| E1d1. | Puust tehtud puka-paka, niidsist tehtud nika-naka, savist-kivist satsvaar? Tuba, sõel, ahi Hel 1874 (A. Wahlberg) |
| E1d2. | Niitsest tetti nika-näka, savist-kivist tatsvaar, puust tetti puntsel-pantsel? Maja Hel 1936 (A. Grünvald-Univer) |
| E2. | Puust pupsike, luust lupsike, niinest nipsike ja sauest tatsvaar? Lebategu Tor 1889 (M. Sahl) Vrd. 1765A28* |
| E3a. | Puust puuliluulikene, sauest tatsva? Leivanõu ja ahi Vän 1896 (E. Tetsmann) |
| E3b*. | Puust puuliluulike, niinest tipsinipsike, sauest tatsvaa? Leivaküna, sõel ja leib künas Tor 1888 (A. Martson) 4Tor - 4 var. Vrd. 1769B7* 1769Td |
| Fa. | Puust puka-paka, niinest nika-näka, saab valmis, siis on üks tutsvaar? Sõel Vän 1889 (J. Tammann) |
| Fb. | Puust tehtaks putter-patter, niinest tehtaks nipper-napper, käed teevad tatsva? Jahusõel ja sõelumine Noa v. Hii 1887 (J. Lievoh) E EM 131 (1222); E EM2 114 (1600) |
| G. | Puust tehtud punderlass, näsiniinest näksmann, sauest taga tatsvader? Maja õlest katukse ja sauest ahjuga Hlj 1895 (A. Raid) |
| H1. | Rauast tehtud raksumunni? Kell, kara Kad 1888 (J. Aab) |
| H2*. | Niiest tehti nika-naka, puust tehti puka-paka, rauast tehti raksmann? Sõel, lähker ja kirves Kad 1897 (A. K. Kivi) Kad, Kuu - 2 var. |
| H3a. | Puust tehti puksmann, rauast tehti raksmann, niker-naker niinepuust? Vokk Kos 1892 (T. Wiedemann) |
| H3b. | Niinest tehtud nika-naka, puust tehtud panderaka, rauast tehtud raksmann? Sõel Kad 1888 (J. Linkstein) |
| H4a. | Puust tehti punderlassi, näsarikust näksmann, sõsarikust sõnnpunn? [Lahendus puudub] Rak 1888 (C. M. Redlich) |
| H4b. | Puust tehtud punderlassi, niinest tehtud nika-naka, rauast tehtud rakskell? Lähker, sõel, pada Hlj 1890 (K. Leetberg) |
| I*. | 1) Puust tehtud punder-pander, niinepuust nika-naka, rauapuust ratsahobune? Kangaspuud Hag 1937 (H. Mesikäpp) 2) Niinest tegin nika-naka, puust tegin punda-panda, rauast tegin ratsahobuse? Sõel, lähker, pada HMd v. Ris 1874? (G. J. Treumann) Tln, Kos, Hag, HMd v. Ris - 4 var. |
| J. | Puust tehti punder-pander, niinepuust tehti niter-nater, peale pandi raudpulk? Aam Muh 1888 (T. Kuusik) |
| K*. | Puust tehtud punter-panter, niinest tehtud nipper-näpper, vahterast vähikrõbinad? Lähker, märss ja karbid Sim 1892 (T. Franzdorf) 2Sim - 2 var. |
| L. | Puust tehti puka-paka, niinest tehti nika-naka, karvajalg sai mooduks? Päternas, viisk MMg 1889 (H. Ostrat) 2MMg - 2 var. |
| M. | Nikker-nakker niintest tehtud, pukker-pakker puudest tehtud, sõmerast ja sauest tehtud? Sõõl ja ahi JJn v. Koe 1928 (K. Böckler) |
| N. | Poger-pager puust tehtud, niger-nager niinest tehtud, sagaraug [sic!] oli sauest tehtud? Tuba Juu 1888 (J. Valdt) E EM 125 (1148); E EM2 109 (1511) |
| O1a. | Pika-paka puust tehtud, nika-naka niinest, sokusari sauest tehtud? Elumaja, ahi Sa? dat-ta (anon) Sa, Sa? - 2 var. Wied. 284 |
| O1b*. | Nikel-nakel niinist tehtud, pikel-pukel puust tehtud, sokusarved olid sauest tehtud? Elumaja Kaa 1889 (A. Pea) Kaa, Tõs - 2 var. |
| O1c1*. | 1) Pikker-päkker puust, nikker-näkker niinist, sokusari sauest? Levalõime, sööl, korsnas Ans 1891 (J. Magus) 2) Pikker-pukker puust tehtud, nikker-näkker näpuga tehtud, sokusari sauest? Majakatus, seinad, kosnas Ans 1891 (F. Peters) Kse, Kär, 2Ans - 4 var. |
| O1c2*. | Niker-näker niinist tehtud, piker-päker puust tehtud, sokusari sauest tehtud? Elumaja: katus, seinad, ahi Kär 1890 (J. Mändmets) Kse, Rei, 2Kär, Vll, Tt - 6 var. Wied. 282 |
| O1d1*. | Nikerdi-näkerdi niinest tehtud, pikerdi-pukerdi puust tehtud, sokusari oli sauest tehtud? Maja Kär 1960 (A. Sepp) Kär, Ans, Jäm - 3 var. |
| O1d2*. | Nikkeldi-nikkeldi niinist tehtud, pukkeldi-pukkeldi puust tehtud, sokusari oli sauest tehtud? Viht, saun, saunaahi Jäm 1977 (A. Tõnnson, V. Tülp) 2Jäm - 2 var. |
| O1e. | Niinest nikerdud, puust pukerdud, sokusari sauest tehtud, kaks auku pääl? Ahi Jäm 1896 (A. Kuldsaar) E EM2 98 (1323) |
| O2a. | Nipper-näpper nahast tehtud, pinter-panter puust tehtud, sokusari sauest tehtud? Lõõts (pill), leivanõu, ahi Han 1937 (L. Uusküla) |
| O2b. | Nisser-nasser niinest tehtud, pukker-pakker puust tehtud, sokusarved sauest tehtud? Niineköis, lähker, korsnas Han 1894 (A. Reimann) |
| Pa1. | Niinest niker, puust puker, rohust tehtud rusman taha? Heinakoorm Vig 1889 (M. Liedenberg) |
| Pa2. | Niinest nikel, puust pukel, rohust tehti roosman pääle? Heinakoorem Phl 1924 (A. V. Kõrv) |
| Pb. | Niinest nikel, puust pukel, rohust kabi ja roosmen pääl? Heinakoorem Tt dat-ta (anon) |
| Q1*. | Puust pundrik, savist sandrik, niidsest nikanakakene? Leivämõhk, ahi, sõgel Ote 1893 (J. Tammemägi) Tõs, Äks, Puh, Ote - 4 var. |
| Q2. | Puust pundrike, sauest sandrike, niinepuust nigulas? Leivalõim, ahi, sõel Pär 1902 (J. J. Pulst) |
| R1a*. | Puust punder, savist sander, nitsest nikanakake? Leivamõhk, ahi, sõgel Rõn 1889 (J. Martin) Ran, Rõn, Ote - 3 var. |
| R1b*. | Puust punder, sauest sander, niinepuust nigadi-nagadi? Leivaküna, ahi, sõel JJn 1888 (M. Roosileht) Sim, JJn, Pee, PJg - 4 var. |
| R2*. | Puust punder, savist sander, niinepuust nibu-nabu? Leivaküna, ahi, sõel Plt 1878 (K. Moks) Koe, Pee, Plt - 3 var. |
| R3a. | Puust puutrike, sauest sautrike, niinepuust nigulas? Leivalõime, ahe ja sõel Aud 1895 (R. Niemann) |
| R3b*. | Puust punder, sarvist sander, niinepuust nigul? Tuba, ahi, kestel KJn 1890 (A. Pihlak) VMr, Pee, Pst v. Pil, KJn, Tt - 5 var. |
| R4*. | Puust punder, sauest sander, nigulast nibulas? Leivanõu, ahi ja leivalabidas Vän 1933 (A. Michelis) Tür, Tõs, Vän - 3 var. |
| R5a. | Puust punder, niinest ninder, sauest sander? Leibalõime, sõel, ahe PJg 1888 (J. Reinson) E EM 131 (1218); E EM2 114 (1595) |
| R5b. | Puust punder, savist sander, nahkne nabadine neiuke? Maja Amb v. JMd 1937 (anon) |
| R5c. | Puust punder? Leivaaste JJn 1897 (J. A. Rehberg) 2JJn - 2 var. |
| S1a. | Puust punts, savist sants, niintest nibu-nabumid? Leivakirn, ahi ja sõel Plt 1894 (M. Luu) E EM2 114 (1596) |
| S1b. | Niinepuu nigul, savist sants, puust punts? Sõel, ahi, leivakern Plt dat-ta (J. Reinthal) |
| S2. | Kivist kints, sauest saks, puust oli tehtud pummerlats? Maja Jäm 1896 (A. Kuldsaar) E EM2 59 (620) |
| Z+. | Savist sakerdud, puust pokerdud, istub kõrge künkä otsas? Maja Saa 1888 (P. Sitzka) VMr, Koe, Khk, Saa, MMg - 5 var. Vrd. 1661Aa |
| Ta. | Puust puuliluuliline, niinest nipsitipsiline? Sõel Tor 1888 (A. Martson) |
| Tb. | Puust pullu-lulluke, niinest nipukoodike? Lehmalõõg Hel 1891 (J. Lammas) |
| Tc. | Puust pulju-luljuke, niinest nipermannike? [Lahendus puudub] Hls 1895 (M. Mõrd) |
| Td%. | Puust pullu-lulluke, niinest nikumannike? Sõel Hls 1893 (M. Kuum) Vrd. 1766 1769B7* 1769E3b* Vrd. ns: ns: Nikker-näkker niinist tehtud, / sekker-säkker sauest tehtud. / Narr, sa narrid mind ühe korra, / ma narri sind üheksa korda (ERA II 275, 371 (34) < Mus) |
| U1a1*. | Puinõ pukri, savinõ sakri, niidsine nikri? Vasna, ahi, sõgil Se 1934 (J. Orusaar) Vas, 9Se - 10 var. |
| U1a2. | Puupukri, savisakri, nitsõnikri? Leevävasna, ahi, sõgõl Se 1927 (E. Põllula) 3Se - 3 var. |
| U1b1. | Puinõ pukri, niidsine nikri, savinõ sakri? Levämõhk, sõgõl, ahi Se 1931/3 (H. Tampere) |
| U1b2. | Puune pukri, niitsene nikri, savine sakri, kullane kukri? Leivamõhk, sõkl, ahu, leeväpäts Krl 1889 (E. Kornel) |
| U1c1*. | Savinõ sakri, puinõ pukri, niidsine nikri? Ahi, leevamõhk, sõgõl Vas v. Se 1903 (J. Sandra) Vas v. Se, 4Se - 5 var. |
| U1c2. | Savisakri, puupukri, niidsenikri? Ahi, mõhk, sõgõl Se 1937 (A. Reinola) 3Se - 3 var. |
| U1d. | Savinõ sakri, niidsine nikri, puinõ pukri? Ahi, sõgõl ja huhmõr Se 1937 (I. Rohtla) 2Se - 2 var. |
| U1e1*. | Niitsine nikre, savinõ sakre, puinõ pukre? Sõgõl, ahi, leevämõhk Se 1937 (F. Ilvik) 6Se - 6 var. |
| U1e2. | Niidse nikri, savisakri, puupukri? Sõgel, ahi, leevaanum Se 1953 (O. Jõgever) |
| U1f*. | Niidsinõ nikri, puinõ pukri, savinõ sakri? Sõgõl, leeväannom, pada (pott) Se 1953 (U. Mägi) 3Se - 3 var. |
| U1g. | Savinõ sakri, puinõ pukri ja tinanõ tikri? [Lahendus puudub] Se 1939 (A. Kõrgekuhi) |
| U2a. | Puunõ puhkri, savinõ sahkri, niitsene nihkri? Leivavann, ahi, sõel Urv 1958 (A. Reigo) Urv, Urv v. Krl, Rõu, Se - 4 var. |
| U2b. | Puune puhkri, niidsine nihkri, savine sahkri? Mõhk, viis, ahi Krl 1887/9 (J. ja P. Einer) Krl, Har - 2 var. |
| U2c. | Niidsene nihkri, savinõ sahkri, puune puhkri? Sõkl, ahi, leevävann Rõu 1936 (A. Raadla) |
| U2d. | Niitsene nihkri, puune puhkri, savine sahkri? Leväannum ja ahu (ahju) Krl 1909 (J. Sööt) |
| U2e1. | Savine sahvrikõne, niisene nihkrikene, puunõ puhkrikõnõ? Ahi, sõgõl, leeväannum Rõu 1894 (A. Assor) |
| U2e2. | Punane puhkri, savine sahkri, niitsine nihkri? Leivamõhk, ahi, sõel San 1929 (L. Kuusik) |
| Va. | Niidsine nika-naka, puune puka-paka, savine sika-saka, imä pikk, esä lag'a, tütre tündse, puja pundsõ? Sõkl, puu, ahu, leevälapju, mõhk ja leeväpätsikese Har 1889 (J. Pähn) Kontam.: = 366Üa |
| Vb. | Isa pikk ja peenikene, ema lai ja lühikene, pojad punnipannikesed, tütred tünnitännikesed, sõmerane rääskopp? Leivalabid, mõhk, pätsid, kokergid, ahi TMr 1889 (J. Tootsi) Kontam.: = 366Üb |
| Wa. | Puust pulgutimad, luust tulgutimad, sõsaratest sõnn-põnn, näsiniintest traksman? Adra Tln 1889 (G. G.) Kontam.: = 1765Ka |
| Wb. | Puune pulk, luune lulk, nahkasta nidi-nädina, sõmerasta rääskopp? Härg ja härjaike Jõh 1963 (I. Sarv) Kontam.: = 1765Kb |
| Õ. | Puust tettu puta-pata, niinest tettu nika-naka, saab kokku, teeb tirr ja lärst? Kangatelle Ote 1889 (E. Brücker) Kontam.: = 1603X |
| Ä. | Puust tett punger-panger, kivist tett kinger-kanger, peio võta, muutska perse? Käsikivi Kan 1866 (J. Weitzenberg) Kontam.: = 2554D |
| Öa*. | Puust puuliluulike, niinest nipsukepike, sauest tatsvaa, lükka sisse, tõmba välja, nikuta perset, töö lähäb korda? Leivategemine Tor 1888 (M. Tilk) 2Tor - 2 var. E EM 131 (1219); E EM2 114 (1597) Kontam.: = 1664Ua* |
| Öb. | Puust punder, savist sander, niinest nigulas, keerutab perset ja töö lähab korda? Leivategemine Saa 1889 (J. Tammann) Kontam.: = 1664Ub |
| Vrd. | 973 1472 |