Pealeht Kasutajale EM: lugemikud Baas-lugemik Lahendid Murdesõnu Allikalühendid Kohanimelühendid Kihelkondade kaart Lingid Kaardimasin
900.KÜMME KITSE SÖÖVAD ÜHE HEINAKUHJA KALLAL? Kedramine - 8+219+102+47 = 376 (582) var.
A1a.Kümme kitse söövad ühe heinakuhja kallal? Kedramine
Lai 1904 (J. Ermann)
Iis, Hlj, Pee, Kos, Kse, Tõs, PJg, Tor, Pär, 3Vil, Kõp, 2KJn, Pil, Lai, Trm, 2MMg, TMr, Võn, 2Tt - 24 var.
A1b.Kümme kitse söövad ühe kuhja kallal? Kedrus
Sim 1889 (H. Aman)
Vai, Iis, Kad, Sim, Tür v. Juu, 2Kuu, Jõe, Ris, Han, Jäm, Tor, Saa, 2Pst, 2Vil, 2KJn, Plt, Ksi, Kod - 22 var.
Siim-Vallner III 103; Hellerma Eü 109
A1c.Kümme kitse söövad heinakuhja kallal? Takukedramine
Krj 1940 (O. Grepp)
A1d.Kümme kitse söövad ühe korraga kuhja kallal? Sõrmed linu ehk takku kedrades
VNg 1889 (A. Krikmann)
A1e.Kümme kitsi söövad heinakuhja kallal, aga elades kõhud täis ei saa? Naesterahvas ketrab takku
Vil 1889 (J. Köögardal)
A2a1.Kümme kitse süövad ühe heinakuhja all? Linaketramine
Kuu 1937 (R. Põldmäe)
Iis, 2Kuu, Juu, 2Trv, Pil, 2Lai, MMg, Äks, Rõn, Ote, Krl, As, Tt - 16 var.
Meelej. nr. 32 (1887) 255 (6); ÜÕÕ 111 (1); Metstak 10 ja 32 (52); Metstak2 17 ja 19
A2a2.Kümme kitse üte hainakuhja all söövä? Kedratas
Se 1972 (K. Salve)
A2b.Kümme kitse süöväd ühe heinäkuhja alt? Kehrämine
Kuu 1903 (J. Mikiver)
Sõgel 59 (5); Hamburg-Kask-Loorits-Roos-Veski 25 ja 26 (20); Loorits VrP 25 ja 26 (20); Parijõgi-Reial-Vaigla VI 164 (9); Selmet V (1945) 142 (5); Vih. (1950) 82 ja 83 (40); Kriisa V 45 (5)
A2c.Kümme kitse söövad ühe kuhja all? Ketramine
Kuu 1891 (T. Uustalu)
Kuu, Jür, Rap, Pär, Pil, Plt, Trm, Äks, Tt - 9 var.
A2d*.Kümme kitse ühe kuhja all söövad? Vokk
Trm 1896 (S. Sommer)
Ris, Tor v. SJn, Trm - 3 var.
A2e.Kümme kitse söövad ühe kuhja all, enne kui kuhja otsa saavad? Kedramine
Pai 1892 (A. Hanson)
A2f.Kümme kitse söövad heinakuhja all? Lehmalüpsmine
Lih 1949 (Ü. Kreek)
A3a.Kümme kitsi söövad ühe heinakuhja külle all? Inimene ketrab
Saa 1895 (P. Ramberg)
A3b*.Kümme kitsi sööva üte kuhja külle alt? Keträmine kootslest
Trv 1894 (J. Sikk)
3Trv, Pst - 4 var.
A3c.Kümme kitsi ühe kuhja külle all, söövad kuhja ära, ei saa siiski täis? Sõrmed ketramise juures
Pst 1888 (J. Leppik)
A4a.Kümme kitse söövä üte haan'akuh'a pääl? Voki keträmine
Võn 1888 (J. Jalajas)
Võn, 2Ote, San, Kan, 2Urv, Tt - 8 var.
A4b1.Kümme kitse söövad ühe kuhja pääl? Sõrmed kedrates linakoonlas
Saa 1930 (A. Räägel)
Saa, Hls, Rõn, Se - 4 var.
A4b2.Kümme kitsõ üte kuh'a pääl söövä? Präätaminõ - ([kümme] sõrme koonla kallal)
Se 1912 (S. Duplevski)
4Se - 4 var.
A4c.Kümme kitsõkõist kõik üte kuh'a pääl söövä'? Prääditädäs, kümme sõrmõ kuutsleh
Se 1938 (A. Tubli)
A4d.Kümme kitsõ süü kuh'a pääl? Kümme näppu präädva
Se 1927 (E. Põllula)
A5a.Kümme kitsõ söövä üte hainakuhja man? Voki kedrätäs
Urv 1888 (G. Seen)
Hls, Hel, Pst, Trt, Võn, Kam, Nõo, Puh, 2Ote, Urv, Rõu, Vas - 13 var.
EMrd III 236
A5b*.Kümme kitsõ üte hainakuhja man sööva? Prääditädas, kümme sõrmõ
Se 1936 (M. Vabarna)
2Se, Tt - 3 var.
A5c.Kümme kitsõ söövä üte kuh'a man? Präätäs
Se 1929 (V. Savala)
Rõu, Se - 2 var.
A6a.Kümme kitse söövä üte hainakuhja ümbre? Paklaketrämine
San 1888 (K. Gross)
Jõe, San, Urv - 3 var.
A6b*.Kümme kitse süövad ühe kuhja ümber? Kehramine
Jõe 1950 (G. Vilbaste)
Jõe, Har, Rõu - 3 var.
A6c*.Kümme kitse söövä ümbre hainakuh'a? Vokki kedrätäs
Kan 1966 (R. Praakli)
San, Kan, Plv, Se - 4 var.
A6d.Kümme kitse söövä ümbre kuhja? Voki ketramine
Rõu 1957 (O. Jõgever)
Kos, Rõu, Se - 3 var.
A7*.Kümme kitse sööva ütte kuhja külge? Koodsel voki otsan
Trv 1890 (V. Mõts)
Pee, 2Trv, Plv - 4 var.
A8a*.Kümme kitsõ sövvä' ütte hainakuhja? Prääditedäs
Se 1928 (T. Linna)
Hlj, Phl, Plv, 7Se - 10 var.
A8b.Kümme kitsõ sööse ütte kuhja? Sõrmõ', präätase'
Se 1928 (T. Haak)
3Se - 3 var.
A8c*.Kümme kitsõ, kõik ütte kuhja söövä'? Kuutsli, sõrmõ'
Se 1929 (A. Gehrke)
3Se - 3 var.
A8d.Kümme kitsõkõist süü ütte kuh'akõist? Ketraminõ
Se 1973 (P. Hagu)
3Se - 3 var.
A8e.Kümme kitse kuhja süü? Sõrme' kiskva kuutslist linno
Se 1927 (E. Põllula)
A9.Kümme kitse söövad ühe heinakuhja ära? Kedratas
Urv 1889 (J. Janson)
A10a.Kümme kitse söövä ütest haenakuhjast? Keträmine
Nõo 1893 (V. Grünstamm)
Nõo, Ote, Har - 3 var.
A10b*.Kümme kitse sööva ütest kuhjast hainu? Pakla- ehk linaketramine
Kan 1895 (J. Tedder)
Koe, Kan, 4Se - 6 var.
A10c.Kümme kitse söövad ühest kuhjast? Ketraja sõrmed takutordi kallal
Käi 1938 (E. Ennist)
Käi, Emm - 2 var.
B1a.Kümme kitsi närive üte heinakuhja kallal? Ketramine
Pst? dat-ta (E. Normann)
E EM 77 (605); E EM2 68 (782)
B1b.Kümme kitsi närivad ühe kuhja kallal? Sõrmed koonlas
KJn 1870 (J. Tiedemann)
Pee, Pai, Rap, Sa, Vil, KJn, Kod, Tt - 8 var.
• Tõn. LLr 30 (1)
B2a*.Kümme kitse näriva üte hainakuhja all? Kedratas
Ote 1895 (C. Lipping)
Vän, Hel, Rõn, Ote - 4 var.
B2b.Kümme kitse närivad ühe kuhja all? Ketramine
MMg 1889 (K. E. Martinson)
Muh, MMg - 2 var.
B3.Kümme kitse näriva üte hainakuh'a man? Linna kedrätäs
Võn 1889 (T. Lätti)
B4.Kümme kitse näriva' ütte kuhja? Ketramine
Se 1951 (R. Viidalepp)
C1a.Kümme kitsi kakuvad ühe heinakuhja kallal? Ketramine
Vil 1889 (H. Niggol)
Trv, Vil, Tt - 3 var.
Wied. 273; E EM 77 (605); E EM2 68 (782)
C1b.Kümme kitse kakuvad ühe kuhja kallal? Koonal
Ksi 1888 (T. Riomar)
C1c.Kümme kitse kisuvad ühe kuhja kallal? Takku kedratasse
Äks 1889 (A. Mauer)
C2a.Kümme kitse kakuvad ühe heinakuhja all? Kedraja näpud koondlas
Tt 1878 (C. E. Malm)
• Mötleja 13 ja 52 (49)
C2b.Kümme kitsi kisuve üte heinäkuhja all? Ketras
Krk 1936 (A. Grünvald-Univer)
C3.Kümme kitsi kakuve ühe kuhja külle all? Paklit kedratse
Pst 1935 (R. Viidalepp)
C4a.Kümme kitse kakuva üte haenakuhja man? Paklit kedrätäs
Ote 1889 (J. Kivisaar)
C4b.Kümme kitsi kisuv üte kuhja man? Miis kakk kuhjast heinu
Krk 1890 (J. Hünerson)
C5a.Kümme kitse kakva ütte haan'akuhja? Kedrätäs
Rõu 1936 (A. Raadla)
SSTT 12
C5b.Kümme kitse kisuvad heinakuhja? Kedramine
MMg 1889 (H. Rätsepp)
D+.1) Kümme kitse nosivad ühe kuhja kallal? Linaketramisest
Muh 1959 (A. Schmuul)
2) Kümme kitse nubavad ühe heinäkuhja kallal? Linaketrus
Kuu 1963 (A.-M. Salström)
3) Kümme kitse imevad ühe heinakuhja kallal? Takkude ketramine
Pöi 1894 (T. Undritz)
Hlj, Kuu, Pöi, Muh - 4 var.
E1a.Kümme kitse ühe heinakuhja kallal? Ketraja sõrmed ja takutort
Phl 1938 (E. Ennist)
Nrv, 2Vai, Hlj, Kad, 3Sim, 2VMr, Amb v. JMd, 2Koe, Pee, HJn, Kos, 2Han, Kse, Phl, 2Tõs, Aud, Vän, 2Tor, Hää, Saa, Saa?, Hls, Vln, Vil, 2KJn, 2Pil, Pal - 37 var.
E1b.Kümme kitse ühe heinakuhja kallal, ühe söövad ära, hakkavad teist jälle sööma? Inimese sõrmed linakoonla kallal kedramise aegas
Tõs 1890 (M. Kurul)
E1c.Kümme kitse ühe kuhja kallal? Takuketramine
Tür 1894 (J. Johannson)
Vai, Jõh, Iis, Hlj, Tür, Kuu, Tln, Tõs, 2Vän, Vil, 2SJn, 2KJn, Pil, Plt - 17 var.
EMrd II 368
E1d.Kümme kitse heinakuhja kallal? Kümme sõrme takukoonla kallal
Tõs 1921 (S. Lind)
VMr, Tõs - 2 var.
E1e.Kümme kitse kuhja kallal? Ketrus
Äks 1926 (P. Berg)
2Sim, Tõs, Saa, Vil, KJn, MMg, Äks - 8 var.
E2a.Kümme kitse ühe heinakuhja all? Naester[ahvas] kedrab
Vig 1896 (H. Laipmann)
E2b.Kümme kitse ühe kuhja all? Ketraja sõrmed ja linakoonal
Rap v. Mär 1931 (E. Poom)
Lüg, Rap v. Mär - 2 var.
E2c.Kümme kitsi heinakuhja all? Ketramise juures sõrmed koonla külles
Hls 1894 (J. Riiet)
E2d.Kümme kitse kuh'a all? Sõrme' präädvä'
Lut 1894 (O. Kallas)
Jõh, Lut - 2 var.
• LMr 128 (88)
E3*.Kümme kitsi üte kuhja külle all? Keträjä sõrmed paklakootsle man
Hls 1888 (P. Ruubel)
Hls, Hel, Se - 3 var.
E4.Kümme kitsõ kuh'a pääl? Ketramine
Se 1940 (M. Kivisaar)
5Se - 5 var.
E5*.Kümme kitse üte hainakuhja man? Näpu kedraten kuudsli küllen
Nõo v. Ote 1891 (P. A. Speek)
Nõo v. Ote, Se - 2 var.
E6a.Kümme kitse ümber heinakuhja? Takukoonal
Kir 1969 (M. Tuul)
E6b.Kümme kitsi ümmer kuha? Sõrmed takukoonlas
Tor 1889 (C. Tults)
Tor, Trt, Rõu - 3 var.
F+.Kümme kitse ühe heinahuniku kallal? Takukoonal, kedramine
VMr 1978 (A. Korb)
VMr, Var, Rei - 3 var.
G*.Kümme kitsi söövä üte hainarua man? Keträmine
Hel 1889 (G. Habicht)
Krk, Hel, Trv - 3 var.
H.Kümme kitse söövad ühe heinasaadu kallal? Linu kedratakse
Lai 1897 (H. Asper)
Vi, Iis, Rap v. Mär, Ris, Vig, Lai, Trm, Nõo, Vlg - 9 var.
Kas. Talur. Kal. (1883) 51 (6)
I.Kümme kitse kaakovad ühe heinasao kallal? Naene ketrab, kümme näppu ühe takukoonla kallal
Mih 1938 (V. Eenveer)
Ja.Kümme kitse ühe heinasaadu kallal? Sõrmed kedramise juures
Lai 1895 (K. Taras)
Jõh, Mih, Hää, Lai, 2Kod - 6 var.
Jb.Kümme kitse heenasaadu kallal? Ketramine
PJg dat-ta (E. Normann)
K1.Kümme kitse söövad ühe heinakuurma kallal? [Lahendus puudub]
Pal 1888 (M. Uus)
K2.Kümme kitse sööva kuurma all? Linakootslit kedratas
Kan 1888 (J. Väggi)
K3*.Kümme kitse süüvä üte hainakuurma man? Keträmine
Ran 1968 (E. ja H. Tampere)
2Trv, Ran - 3 var.
K4.Kümme kitse' söövä' ütest kuurmast hainu? Sõrme' präädvä
Se 1928 (E. Põllula)
JJn, Se - 2 var.
K5.Kümme kitse söövad ühe õhtuga koorma heinu ära? Küm[me] sõrme kedravad koonla linu ära
PJg 1888 (J. Reinson)
L.Kümme kitse näbivad ühe koorma kallal? Taku- ja linakoonal
Tür 1962 (M. Männik)
M1*.Kümme kitse ühe heinakoorma kallal? Sõrmed koonla kallal
KJn 1926 (S. Köögardal)
Jõe, Tor, Hls, KJn - 4 var.
M2.Kümme kitsi ühe heinakoorma juures? Vokk
Trv 1889 (J. Käger)
N1.Viis kitse söövad ühe heinakuhja kallal? Kedramine
PJg 1888 (H. Lussik)
E EM 179 (1746); E EM2 154 (2263)
N2*.Viis kitse söövad ühe kuhja all? Vokiga kedratas
Urv 1887 (J. Paap)
Kuu, Urv - 2 var.
N3*.Viis kitse söövä' üte kuh'a man? Präätamine
Se 1937 (P. Tammepuu)
3Se - 3 var.
O1.Viis kitse närivad ühe heinakuhja kallal? Vardad sukas
Krj 1926 (G. Ränk)
VMr, Krj - 2 var.
E EM 179 (1746); Kmpm. Kõ 35; E EM2 154 (2263); Kmpm. A6 35
O2a.Viis kitse närivad üte hainakuhja all? Ketraja oma [viie] sõrmega
Võn 1892 (J. Pint)
SJn, Võn, Rõn - 3 var.
O2b.Viis kitse närivad ühe kuhja all (Fünf Ziegen fressen unter einer Heu-Kuie)? Fünf Fingern unterm Spinnwocken
Tt 1732 (A. Thor Helle)
• Helle 372 (135); Willmann 176 (125); Hupel 122; Lönnrot 162; Wied. 294; KAH EKAl 163 ja 164 (129); Laug. Vestr. 179 (6)
O3*.Viis kitsi närivad ühe kuhja külle all? Ketramine
Hel 1874 (A. Wahlberg)
Sa, Hel - 2 var.
P*.[Viis] kitse kisuvad heinakuhjas? Takku ketras
Jõh 1889 (P. Paurmann)
Jõh, Tür, Pöi? - 3 var.
Q.Neli kitse imevad ühe kuhja alt? Lehma nisad
Phl 1939 (E. Ennist)
Ra.Neli kitse kuhja kallal, kõigil pääd märjad? Kedraja sõrmed
VMr 1887 (K. Roost)
E EM 109 (966); E EM2 97 (1289)
Vrd. 2525
Rb.Kümme kitse kuhja kallal, kõikidel pead märjad? Kedraja sõrmed
VMr 1890 (J. Reise)
Rc.Kümme kitse ühe heinasau kallal, kõikidel pead märjad? Kedramine
VMr 1888 (J. Koit)
S*.Kolm kitse sõõva ütte hainakuhja? Ketrat
Vas 1895 (J. Tint)
Vas, Se - 2 var.
Z*.Kats sikka, katõsa kitsõ närivä üte hainakuhja man? Lõnga kedratakse
Rõu 1895 (P. Kanger)
2Rõu - 2 var.
T.Kitsõkõsõ' kuh'a man, nii süövä', nii süövä'? Sõrme' präädvä'
Lut 1894 (O. Kallas)
• LMr 127 (69)
Ua.Kümme lammast söövad ühe heinakuhja all? Kedramine (kümme sõrme)
Trm 1937 (A. Hallik)
Ub.[Kümme] lambakest närivä haenakuhja? Keträjä sõrmiga
Rõn 1889 (C. Berg)
V+.1) Kümme varsa üte kuh'a all söövä? Präätetas linno
Se 1929 (V. Ruusamägi)
2) Kümme jänest kakva' ütte kuhja? Prääditedäs
Se 1938 (V. Viitkin)
3) Kümme lehma sööva valge kuhja man? Naise ketrasse linno
Räp 1875 (J. Jagomann)
4) Kümme kurge kükitava üte hainakuhja man? Ketramine
Räp 1895 (R. J. N. Org)
Jäm, Pal, Ote, Kan, 2Räp, 3Se - 9 var.
W.Kümme neitsit söövä hainakuhja ümbre? Kuudslist kedrätäs linnu
Urv v. Krl 1892 (G. Seen)
Õa*.Kümme neitsit kisuva üte heinakuhja man? Kedramine
Puh 1889 (J. Andresson)
Pst v. Pil, Puh - 2 var.
Õb.Kümme neitsikest kakuve üte heinäkuhja man? Sõrmed, linakoonalt kedrates
Pst 1893 (J. Reevits)
Ä+.1) Kümme neitsit käivad ühe heinakuhja kallal? Sõrmed peas
Saa 1888 (P. Sitzka)
2) Kümme neitsid ühe heinakuhja kallal? Sõrmed takukoonla kallal
Khn 1889 (A. Lepik)
Khn, Tõs, Saa - 3 var.
Ö.Elav surnu reide vahel, kümme kitsi kallal? Voki kedramine
Jäm 1896 (A. Kuldsaar)
Kontam.: = 2324H
Ü.Lind lennab, pugu paisub, [kümme] kitsi kuhja kallal? Koonal
Pöi? dat-ta (R. Kallas)
Kontam.: = 1793S
X.Istub kui koer, sõidab kui saks, sõkutas kui santi, viis kitse närivad ühe heinakuhja all? Lõngaketramine
Rõu enne 1907 (J. Raudsepp)
Kontam.: = 416F
Y.Viis vimpu ja kümme kimpu ühe heinakuhja kallal? Ketraja sõrmed takutordi kallal
Rei 1938 (E. Ennist)
Kontam.: = 2531K
Vrd.902 1419Sc1