1186
Minul on kaunis kojake, kullast ehitud kaunake, hõbedast ehitud hooneke, kus ma hommikust õhtuni tallitamas orjatööd, väsimata ikka valvan, uneraasukest ei rüüpa, tule mind, vader, vaatamaie, läbi akna vahtimaie, kuida käsi ruttu käimas, süda mul sala kutsumas, pane tähele, mis ma teen, olgu ma väike ja võimatu, siiski on mul suured sõbrad: kuu on minu külaline, päike minu vana vend, taevatähed minu tutvad, iga kuningas mu ori, iga sant mu sulane, mõista, mis see on? Taskukell