| 896. | KÜLL ON ÕNNETU MU ELU, KÜLL MUL VAESEL PALJU VALU, IGAÜKS MIND HIRMSAST PIINAB JA KA KOLEDASTE VAEVAB, JA NII PEENED PIIGAKESED, NIID ON MU KÕIGE TIGEDAMAD VAENLASED, NIID MIND PIHUS PIGISTAVAD, KÄTE VAHEL KÄKISTAVAD, SIIS MIND VAESEKEST VEEL TRÖÖSTIB, ET MU ÕNNETUS NEID EHIB, KUNI VIIMATE LÄHEN HAUDA, MUREGA KARTSAUHTI? Seebi mõistatus - 0+0+0+2 = 2 (4) var. |
| a. | Küll on õnnetu mu elu, küll mul vaesel palju valu, igaüks mind hirmsast piinab, süüta valusast mind vaevab, kõige valjemad vaenlased on need peenemad piigaksed, kes mind pihus pigistavad, käte vahel kägistavad, see mind vaesekest veel trööstib, et mu õnnetus neid ehib, muidu oleksin ammu ma tuhka vajunud valuga? Seep Anonüümne autor (EPost. Lisal. nr. 30 (1875) 180 (3)): omaloominguline tekst ° EPost. Lisal. nr. 30 (1875) 180 (3); ER Kal. (1885) 95 ja 100 (13) |
| b. | Küll on õnnetu mu elu, küll mul vaesel palju valu, igaüks mind hirmsast piinab ja ka koledaste vaevab, ja nii peened piigakesed, niid on mu kõige tigedamad vaenlased, niid mind pihus pigistavad, käte vahel käkistavad, siis mind vaesekest veel trööstib, et mu õnnetus neid ehib, kuni viimate lähen hauda, murega kartsauhti? Seebi mõistatus Kod 1948 (H. Nõu) |
| c. | Küll on vilets minu elu, küll mul vaesel palju valu, küll mind peol pigistakse, käte vahel kägistakse, kõige paremad piigakesed on kõige valjemad vaenlased, sest veel rõõmus minu elu, et mu valu nende ilu? Pesu Trv 1962 (A. Lättemäe) |