Eesti mõistatused - EM-lugemik

132.	ESITI VALGE KUI LUMI, PÄRAST KUI HALJENDAV ROHI, VIIMATI VEREV KUI VERI, LAPSILE MAGUS KUI MESI? Kirsimari - 2+27+19+11 = 59 (257) var.
A₁a₁*.	1) Esiti valge kui lumi, pärast kui haljendav rohi, viimati verev kui veri, lapsile magus kui mesi? Kirsimari Tt 1871 (J. Hurt) 2) Esmalt valge kui lumi, perast kui haljendav rohi, viimate verrev kui veri, lapsel magus kui mesi? Maasikas Urv 1887 (J. Paap) Pee, Pöi, Vän, KJn, Urv, Tt - 6 var. • EPost. Lisal. nr. 12 ja 13 (1871) 72 ja 78 (16); Mötleja 6 ja 51 (18); Kruus 44 (1); ER Kal. (1886) 95 ja 101 (3); Org 29 (1); E EM 33 (102); Rätsep Koduk.² 40; E EM² 32 (123); E MM 6 ja 42 (33); Songi² 34; E MM² 6 ja 45 (33); Ainelo II-III 195; Raud KL III 213 (6); Ainelo III 118; Reiman KTr VI 33; Meigas LLL 19 (4); Meigas LKA 22; Raud VMj 213 ja 214 (6); Reiman KsTv VI/IV 8; Nugis 285 ja 312 (20); Lasteleht nr. 4 (1940) 72 (1); Pioneer nr. 10 (1946) lk-ta (1); ÜÕÕ 120 (1); Säde nr. 77 ja 87 (1957) 4 (5); Mihkla-Tedre 58; Kuut VI (1960) 189 (12); Säde nr. 33 (1967) 6; Leht 8 (20); Juhani-Tammoja 13 (20); Laur IV 12; Leht VIII² 54 ja 56 (20); Täheke nr. 12 (1988) lk-ta (4); Hiie-Müürsepp IV/I 79 ja 80 (12); E MM³ 4 ja 36 (33)
A₁a₂*.	Eside hal'lõndap kui rohi ja peräst valgõ kui lumi ja viimäte verrev kui veri, latsõlõ makus kui mesi? Maasikmarja Krl 1910 (H. Ojansuu) VJg, Krl - 2 var.
A₁b.	Esti ma valge kui lumi, pärast kui haljeneb rohi, viimati eredam kui veri, lastel magus kui mesi? Kirsimari Mih 1938 (V. Eenveer)
A₁c*.	Esite tema valge kui lumi, pärast haljendab kui rohi, viimati punane kui veri, lapsele magus kui mesi? Kirsimari Hel 1888 (J. Pastarus) Vai, Lüg, Jäm, Hel - 4 var. Jänes-Parlo Ekõ V 16; Sööt V 11; Maanso-Ordlik-Rukki V/II 17 (7)
A₂a*.	Esiti valge kui lumi, pärast haljas kui rohi, viimati punane kui veri, lapsele magus kui mesi? Maasikamari Har 1934 (O. Lipstok) Urv, Har - 2 var. Huvit. II³ 146 ja 248 (2); Käis EV I/II nr. 25; Käis EV I⁵/II 98; LS 421; Aver-Alttoa (1963) 194; Muhel VN 25 ja tagakaas; Metstak² 54
A₂b.	Enne hal'las kui rohi, sis valge kui lumi, viimaks verrev kui veri, latsele makus kui mesi? Kirsimari Krl 1887/9 (J. ja P. Einer) Nurmik I 147; Nurmik EKÕr 141 (3); Huvit. II 216 ja 224 (43); Puus. KA V-VI 7; Huvit. V Lisa 18 (68)
A₃a₁*.	Valge kui lumi, roheline kui rohi, punane kui veri, lapsele magus kui mesi? Maasikas Vän 1922 (L. Pärt) VMr, Pöi, Vän, Kõp - 4 var. Randmäe-Sprenk II 28; Kivi-Roosleht I 91
A₃a₂.	Esiteks valge kui lumi, siis roheline kui rohi, viimaks punane kui viin, lastel magusam kui mesi? Kirsimari Iis 1958 (P. Kiiver)
A₃b*.	Esite valge kui lumi, siis roheline kui rohi, siis punane kui veri, siis mekib hea? Kirsimari Kaa dat-ta (anon) 2Kuu, Kaa, Lai - 4 var.
A₄.	Esiti valge kui lumi ja siis roheline kui hein ja siis punane kui veri ja siis mekib hää? [Lahendus puudub] Tt dat-ta (anon)
A₅*.	1) Esite on see valge kui lumi, siis roheline kui ristikhein, pärast punane kui veri, viimaks maitseb see hästi? Kirsimari Tt 1869 (C. Körber) 2) Esiteks valge kui lumi, siis roheline kui ristikhein, sellepeale punane kui veri ja mekib väga hea? Kirsimari Vil 1895 (H. Äniline) Vil, Trt, Tt - 3 var. • Körber VRMK 48 (8)
A₆.	Enne on roheline, siis on valge kui lumi, pärast punane kui veri, viimaks maitseb ta hästi? Kirsimari Hlj v. Kad dat-ta (J. Landsmann) Hellerma IV-V 38; Auli-Ivin V 10
Ba*.	1) Valgem kut lumi, rohelisem kut rohi, punasem kut veri? Kirsimari Muh 1898 (K. Raud) 2) Esmalt valge kui lumi, perast haljas kui rohi, viimaks punane kui veri? Kirsimari Trv 1889 (J. Käger) Muh, Trv, Pal, Urv - 4 var. Kobolt 285
Bb*.	1) Inne hal'as ku' hain, siss valgõ ku' lumi, peräst verrev ku' veri? Maas'k Se 1968/9 (K. Tarend) 2) Edimalt valgemb kui lumi, perast kui hal'lendav hain, viimast verevamb kui veri? Kirsimari Krl 1889 (E. Kornel) Krl, Rõu, Se - 3 var. SSTT 74; Metstak 19 ja 34 (193) Vrd. 1635H₃a*
Bc₁.	Esteks valge kui lumi, siis roheline kui ristikhein, pärast punane kui veri? Kirsimari Vln 1942 (P. Alvre)
Bc₂.	Esiti valge kui lumi, siss rohiline kui ristikhain, viimati punane kui ristikhain? Maasikas Hel 1889 (G. Habicht) Lasteleht nr. 4 (1906) 64
Bd.	Roheline kui muru, valge kui lumi, punane kui veri? Maasikas Vil 1894 (A. Suurkask)
Be*.	Nooren ian valgin rõivin, keskian hallin rõivin, vanan ian verevin rõivin? Maasikmari Rõu 1894 (A. Assor) Har, Rõu - 2 var.
C.	Edimalt valge kui lume, peräst hal'las kui rohi, latsele makus kui mesi? Visnapuumari Ote 1889 (H. Nugin)
Da.	Valgemb kui lumi, verevämb kui veri, latsele magusamb kui mesi? Maasikmari Ran 1973 (E. ja H. Tampere)
Db.	Estiks valge kui lumi, pärast punane kui veri, lastel magusam kui mesi? Maasikas Pil 1933 (P. Otto) Päll 117
Ea*.	1) Esiti haljas kui rohi, viimaks veereb kui veri, lastel magusam kui mesi? Kirsimari Saa 1888 (P. Sitzka) 2) Esteks haljendab kui rohi, pärast punane kui veri, viimaks lapsel magusam kui mesi? Õun Kos 1888 (J. Riesenkampf) VMr, Kos, Saa - 3 var. E EM 33 (99); Rätsep Koduk.² 40; LRJP (1904) 51; E EM² 31 (120); Nugis 285 ja 312 (18)
Fa.	Esti valge kui lumi, viimaks veerev kui veri? Maasikas Saa 1888 (P. Sitzka)
Fb.	Esiti valge kui lumi, pärast punane kui veri? Maasikas Võn 1960 (G. R. Sordla)
G.	Esite haljas kui rohi, viimaks punane kui veri, keskelt kõva kui kivi, maitseb lapsele magus? Kirss Pil 1894 (A. Jung)
H.	Este haljas kui rohi, pärast punane ku veri, keskel kõva kui kivi? Kirsimari Kuu u. 1890 (J. Einstruck)
I.	Päält punane kui veri, sees kõva kui kivi, maitseb lapsele magus? Kirsimari Jõe 1940 (M. Haavel)
J.	Seest kõva kui kivi, päält punane kui veri? Kirsimari Vai 1893 (H. Masing) Metstak² 54
K+.	1) Höör ku muna, verrev ku veri, latsile makus ku mesi? Uiboupin Plv 1893 (J. Tamm) 2) Esite valge, siis sinine, kõige viimaks punane? Kirsimari HJn 1889 (H. Tiidermann) Kuu, HJn, Plv - 3 var. Jänes-Parlo EKG IV 168
L.	Esiteks haljendab rohi, pärast pehme ja valge, viimati punane ja kõva, pükstes kasvab, noor teda armastab, vana ei taha? Pähkmes Rõu 1934 (L. Raudsepp) Kontam.: = 1574Ü
M.	Esti valge ja roheline, pärast konsust karune ja ots punane, ripub alaspidi? Maasikas Vän 1933 (M. Hansen) Kontam.: = 1550G
Vrd.	1051 1253 1322 2366